Apteekides valmistutakse puukentsefaliidi vastu vaktsineerima
1. aprill 2019, 00:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisene gripivastane vaktsineerimine apteekides kujunes selliseks edulooks, et tervishoiuteenuse osutajad plaanivad kevadel taas ajutiselt apteekides käia ning pakkuda inimestele võimalust end ka puukentsefaliidi vastu kaitsesüstida.
Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov kinnitas, et ettevalmistused koos partneritega juba käivad. «Loodame saada viimased kinnitused riigiametitelt, et inimestel oleks juba sel kevadel võimalik end apteekides vaktsineerida.»
Möödunud sügisel sai gripivaktsiini süste teha kuu aja vältel 15 apteegis üle Eesti ning seda võimalust kasutas ligi 10 000 inimest. Sealjuures moodustasid riskirühmad apteegis vaktsineeritutest lausa 41,3 protsenti.
Toiming mugavamaks
Kuna gripi vastu kaitsesüstimise aktsiooni võib pidada edukaks, usub Danilov, et puukentsefaliidivaktsiini ootab samuti hea vastuvõtt. «Tuleb minna inimesele lähemale ja muuta vaktsineerimine mugavamaks. Inimesed, kes on end ja oma lähedasi lasknud juba puukentsefaliidi vastu kaitsesüstida, väärivad kindlasti kiitust, aga võimalus olla vaktsineeritud peab olema senisest siiski kättesaadavam.»
Apteegiruumides korraldatav kaitsesüstimine pakub traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval hõlpsa lisavõimaluse tervist kaitsta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Paljudes raportites on Balti riigid toodud välja kui kõrge puukentsefaliidiriskiga regioon. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) on välja toonud, et leebuvate ilmastikuolude tõttu on puukide arvukus järsult suurenema hakanud kogu Euroopas ning seetõttu tuleks inimestel oma tervise hoidmisele rohkem tähelepanu pöörata.
Kolm süsti
Puukentsefaliiti haigestumine püsib terviseameti andmeil stabiilsena, kuid sagenenud on haigestumine borrelioosi. Eelmisel aastal registreeriti entsefaliiti haigestumist 85 ja borrelioosi 2284 korral, 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963. Selle aasta kahe kuuga on Eestis registreeritud 108 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti jaanuaris-veebruaris veel ei registreeritud. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, ainus viis haigestumist ennetada on puugihammustusi vältida.
Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse kolm: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuni kaksteist kuud hiljem. Esimene kordussüst tuleb teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga. Terviseamet ja infektsionistid näevad puukentsefaliidi ohtudest teavitamisega igal aastal vaeva, kuid ometi on Eestis puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Eeldusel, et revaktsineerimisjärgne immuunsus kestab üldjuhul kuus kuni kaheksa aastat, võib kaitsva immuunsusega inimeste osakaal praegu olla 13–14 protsenti.
Haigestumine borrelioosi ja entsefaliiti
- 2017. aasta: 87 entsefaliidi- ja 1963 borrelioosijuhtumit.
- 2018. aasta: 85 entsefaliidi- ja 2284 borrelioosijuhtumit.
- 2019. aasta kaks esimest kuud: entsefaliiti pole esinenud, borrelioosijuhtumeid 108.
Allikas: terviseamet