Mitte-eestlaste potentsiaal on tööturul osaliselt kasutamata

Töömehed ehitusel. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp märgib ministeeriumi blogis, et mitte-eestlaste potentsiaal on tööjõuturul osaliselt kasutamata. 

Mullused tööjõu-uuringu andmed näitavad mitte-eestlaste tööturu olukorra paranemist. Nimelt suurenes mitte-eestlastest hõivatute arv ja töötus vähenes. Kuna samal ajal eestlaste hõive suurenes aeglasemalt ning töötuse määr kasvas veidi, vähenesid eestlaste ja mitte-eestlaste võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe. "Samas on mitte-eestlased oluline ressurss tööturul, mille potentsiaal on jätkuvalt osaliselt kasutamata," kirjutab Annika Sepp.

Süvenev tööjõupuudus takistab juba praegu majanduse arengut ning demograafilisi suundumusi. Prognooside kohaselt väheneb aastaks 2025 Eesti tööealine elanikkond 51 000 inimese võrra. "Erinevaid tööturu tulevikustsenaariumeid analüüsinud Eametsa ja Puuri hinnangul on aga võimalik hõivatute arvu tänasel tasemel hoida või isegi tõsta, parandades tööturu toimimist ja suurendades veelgi tööhõivet. Selleks tuleb kaasata tööturule senisest enam vanemaealisi ja mitte-eestlasi ning rakendada Euroopa parimaid tööhõivepraktikaid," märkis Sepp. 

Rahvusvähemustele tööturuteenuste osutamise praktikaid hinnates jälgitakse ühe olulise aspektina, kas sihtrühm jõuab neile vajalikele teenustele, kuna sageli kipuvad rahvusvähemused olema üle-esindatud teenuste vajajate, kuid alaesindatud teenuste saajate seas. Selle üheks põhjuseks on niinimetatud koore riisumine ehk teenuse osutamine kõige tugevamale sihtrühmale, mis tingib rahvusvähemuste väljajäämist teenusel osalejate valikust.

"Teine küsimus on, kas sisserändetaustaga inimeste osalemine üldistel, laiale sihtrühmale väljatöötatud tööturuteenustel, on piisav.  Või oleks vaja spetsiaalselt disainitud teenuseid, mis arvestavad lisatakistustega, mida teistest rahvusest inimene suure tõenäosusega tööturul kogeb, näiteks keelebarjääriga, riigi ja tööturu ebapiisava tundmisega, eraldi toimivate võrgustikega, hoiakutega, ebakindlusega ja nii edasi," arutleb Sepp. 

Praegu pakutakse Eestis erinevaid tööturuteenuseid – alates karjäärinõustamisest, täiend- ja ümberõppest, kuni individuaalsete takistuste kõrvaldamisele suunatud teenusteni – rahvusest sõltumata. Spetsiaalselt mitte-eestlastele on suunatud eesti keele õpe. "Teatud mõttest on mitte-eestlastele suunatud ka piirkondlikud meetmed – 2016-2017. aastal töökoha loomise toetus Ida-Virumaal ja sel aastal käivitunud piirkondlik töökoha loomise toetus, sest 45 protsenti mitte-eestlastest töötutest elavad Ida-Virumaal," märksi Sepp. 

Tööturuteenustel osaleb sõltumata põhilisest suhtluskeelest keskmiselt kolmandik kuu jooksul arvel olnud töötutest. Kõige enam osaletakse karjäärinõustamisel ja tööturukoolitusel. Seejuures on põhiliselt eestikeelsete töötute seas karjäärinõustamist saanud töötute osakaal ligi 10 protsendipunkti võrra suurem, kui muukeelsete seas, märgib sotsiaalministeerium. 

Tööturukoolitusel osaleb mõnevõrra suurem osa põhilise keelena muud keelt rääkijatest. Kui aga mitte arvestada eesti keele koolitust, on eesti suhtluskeelega inimeste osalus tööturukoolitustel taas 10 protsendipunkti võrra kõrgem kui muukeelsetel. Teenuseks, kuhu mitte-eestlastest jõuab eestlastest suurem osakaal, on tööpraktika. Veel selgus, et muu peamise suhtluskeelega töötud jõuavad esimesele tööturuteenusele keskmiselt seitse päeva hiljem kui eesti keeles suhtlevad töötud.

Ka tööle rakendumise kiirus on eesti keelt põhilise suhtluskeelena rääkivate töötute hulgas parem kui muu suhtluskeelega töötutel: 12 kuu jooksul leiab töö vastavalt 68 ja 61 protsenti registreeritud  töötutest. Põhilise suhtluskeelena eesti keelt rääkivatest töötutest on kuue kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist töö leidnud 13 protsendipunkti enam kui muu põhilise suhtluskeelega klientidest. Sarnane erinevus on ka tööturukoolituse puhul, kus eesti suhtluskeelega klientide seas on kuue kuu jooksul tööle rakendunuid 10 protsendipunkti rohkem inimesi, vastavalt 62 ja 52 protsenti.

Enamikus riikides on riigikeele õpe lõimumise ja tööturule jõudmise toetamisel keskne element. Vähene riigikeele oskus on ka Eesti tööturul üks oluline takistus, mis mõjutab oluliselt võimalusi tööd leida ja karjääri teha. 2018. aasta kolmanda kvartali andmetel oli mitte-eestlaste töötuse määr, kes oskasid eesti keelt 6,5 protsenti, eesti keelt mitteoskavate töötuse määr aga 10,6 protsenti.

"Eesti keele oskuse ja sissetulekute seose kohta on info mõneti vastuoluline. Ühtelt poolt suurendab eesti keele oskus võimalust jõuda juhtivatele töökohtadele ning töötamist avalikus sektoris, mis peaks mõjutama ka sissetulekuid. Teisalt on vähesed tehtud analüüsid näidanud, et eesti keele oskuse mõju sissetulekule on tagasihoidlik ning avaldub pigem naistel," märkis Sepp. 

2018. aastal valminud täiskasvanute eesti keele õppe uuring tõi välja, et õppija jaoks on eesti keele omandamine oluline nii tööturu kui üldise lõimumise vaates. Samuti selgus, et inimeste motivatsioon eesti keelt õppida on kasvanud. Võimalusi selleks on viimastel aastatel järjest ka laiendatud. Pidevalt on suurenenud eesti keele koolitust saanud töötute arv – 2018. aastal sai koolitust 1506 inimest. Samuti saavad juba paar aastat lisaks töötutele „Tööta ja õpi“ programmi raames eesti keelt õppida ka töötavad inimesed, keda oli 2018. aastal 1525. Lisaks toetatakse tööandjaid, kes oma töötajate eesti keelt arendavad.