Eelmisel aastal külastas perearsti üle miljoni inimese

Perearstikeskus. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud aastal käis Eestis perearsti juures üle miljoni inimese ja  perearstid- ning õed tegid kokku üle 7 miljoni vastuvõtu. Perearstiabi teenuseid rahastas haigekassa eelmisel aastal 127 miljoni euro eest, mis on 12 protsenti rohkem kui aasta varem.

„Suure muutuse peremeditsiinis toob kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti ning uue toimimismudeli juurutamine, mis aitab esmatasandi tervishoidu tugevdada ja inimestele kättesaadavamaks muuta. Tervisekeskuste loomine võimaldab perearstidel koonduda, tekivad mitme perearstiga praksised, kus töötavad lisaks ka pereõed, koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand,“ märgib minister Riina Sikkut.

„Kui 2018. aastal avati 15 uut tervisekeskust, siis tänavu avatakse tervisekeskused ka Kehras, Sauel, Põlvas, Räpinas, Kohilas, Raplas, Suure-Jaanis, Antslas, Valgas, Narvas ja Väike-Maarjas,“ loetleb haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann. Samuti on tema sõnul koos Eesti Perearstide Seltsiga välja töötatud nõuded esmatasandi tervisekeskuste filiaalile, mida rahastatakse alates 2019. aasta jaanuarist.

„Oleme võtnud Eestis selge suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamisele. Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstipraksiste kvaliteedi tõstmise ja pädevuste laiendamisega. Ühiselt tuleb pingutusi jätkata, et perearstiabi oleks tagatud kõikjal Eestis, ka maapiirkondades,“ sõnab Sikkut.

„Tugev perearstiabi on kogu meditsiinisüsteemi vundament,“ ütles Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi, „nii ennetustegevus, õigeaegne diagnoosimine kui ka patsiendi edasi suunamine teistesse ravietappidesse sõltub sellest, kuidas tervishoiukorraldus tervikuna toetab perearsti tööd,“ selgitas Vallikivi.

Elanikkonna rahulolu-uuringust ilmneb, et 2018. aastal oli 87 protsenti Eesti elanikest perearsti või pereõe vastuvõtuga rahul. „On hea meel, et patsientide rahulolu perearstiabiga on kõrge – see näitab, et patsient pöördub oma tervisemurega esmalt just perearstikeskusesse,“ tõdeb Vallikivi.

Perearstid kasutavad üha rohkem e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab perearstil eriarstilt patsiendi tervisemure kohta nõu küsida ilma, et patsient peaks ise eriarsti järjekorras ootama. 2018. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv 67 protsendile. 953 perearsti üle Eesti arutasid patsientide tervisemuresid eriarstidega 21 763 korral. Kõige rohkem konsulteerisid perearstid eriarstidega närvihaiguste, allergiate ja immuunsüsteemi haiguste, seedetrakti haiguste ning ortopeedia erialal. Friedemann kinnitab, et tänavu saavad perearstid e-konsultatsiooni võimalust kasutada juba enamikel erialadel. „Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 21 erialal,“ ütleb ta.

Friedemanni sõnul kasutavad inimesed aktiivselt perearsti nõuandetelefoni, kust saab ööpäevaringselt tervisenõu ka siis kui perearst pole parajasti kättesaadav. „Möödunud aasta jooksul helistati nõuandetelefonile ligi 260 000 korda ehk keskmiselt tehti 712 kõnet igas ööpäevas,“ räägib Friedemann. Nõuandetelefonile tehakse kõige rohkem pöördumisi viirushaiguste, laste tervise ja vererõhu kohta.

Sellel aastal toetab haigekassa peremeditsiini 19 miljoni euroga rohkem kui mullu. Samuti tõusevad vastavalt sõlmitud kollektiivleppele tänavu arstide ja õdede palgad. Haigekassa investeerib ka perearstidele mõeldud digitaalsesse otsustustoe lahendusse, mis aitab arstil inforohkuses langetada parimaid raviotsuseid.