:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/04/05/11926022t1hed87.jpg)
Neljapäeva õhtupoolikul kogunes rahvas Õru kultuurikeskusesse, kus üheskoos arutleti kodupaiga väärtuste ja arenguvajaduste üle. Kohtumine oli osa Valga valla avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamisest.
Õru rahvas arutles, kuidas kodukandi eluolu parandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vald osaleb tänavu projektis, millega võetakse suund avatumale valitsemisele, mis toimub dialoogis elanikega ja kodanikuühiskonda kaasates, kirjutab Valga vald oma Facebooki-lehel. Selle esimese sammuna osalesid vallajuhid ja ametnikud E-riigi Akadeemia korraldatud koolitusel, kus ekspertidelt saadi nii üldisemaid põhimõtteid kui ka konkreetsemaid juhiseid, mida meie vallas rakendada. Järgmise etapina toimuvad rahvaarutelud kõigis valla piirkondades ning kogutud mõtetest koostatakse Valga valla avatud valitsemise tegevuskava.
Õrus toimunud kohtumist modereeris külaliikumise eestvedaja Iivika Nõgel, kes ergutas rahvast mõtlema nii kodukandi plussidele kui miinustele. Kahes töörühmas kaardistasid kohaletulnud olulisemaid märksõnu, mis iseloomustavad nii Õru piirkonda kui valda laiemalt. Hüvedest toodi esile kaunist loodust ja turvalist elukeskkonda, kus leidub palju vaba aja veetmise võimalusi ning teenused on hästi kättesaadavad. Kõrgelt hinnati ka spordirajatisi ja transpordiühendusi keskustega. Puudust nähti aga inimeste aktiivsuses, heakorras ja riiklike teenuste tagatuses. Oluliseks peeti kõrvalteede korrastamist ja kolemajade lammutamist.
Mõeldi ka selle üle, mida elanikud ise teha saavad, et arenguvajadustele positiivset tõuget anda. Selle võtit nägid kohalolijad ennekõike inimeste teadlikkuse, hoolivuse ja aktiivsuse kasvus, et ka ise võetaks vastutus ümbritseva eest. Omavalitsuselt oodati aga parema teenuse pakkumist, et ametnikud toetaksid elanikke probleemide lahendamisel ja otsiksid aktiivselt võimalusi, mitte ei lükkaks probleeme kõrvale. Samuti arvati, et rahastamisvõimalused ja taotlemine võiks olla arusaadavam ja mitte liigse bürokraatiaga seotud.
Vähem mõjujõudu nähti riiklike teenuste tagamisel, mille pakkumine otsustatakse meist kaugel. Siiski leiti, et abiks on, kui teenuseid kohapeal aktiivselt tarbida, mitte sõita selleks Tartusse või kaugemale. Samuti saab osa teenuseid toetada kodanikualgatuse korras, näiteks vabatahtliku pääste või abipolitseinike näol. Oluliseks peeti ka aktiivselt valimas käimist, et mitte jätta poliitikate kujundamist nende hooleks, kes meie huve ei esinda. Siiski jäi lahtiseks, kuidas teha ääremaade hääl pealinnas piisavalt kuuldavaks ja probleemid aktuaalseks.