Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Siim Saavik: sõida või surnukuuri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Siim Saavik
Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Kuhu minna, kui juhtub midagi sellist, et on tarvis kiiresti arstiabi? Näiteks vigastad õhtul Põlvas kukkudes jalga ja see vajab kiiresti õmblemist. Või torkab laps endale Valgas kogemata kääridega silma ja vajab ruttu hädaabi.

Need on reaalsed õnnetused, mis Kagu-Eestis viimase paari nädalal jooksul juhtunud. Ja tuli välja, et lähimasse haiglasse poleks tarvitsenud minnagi, sest ei Põlva ega Valga haiglas tookord abi ei saadud. Vajalikke eriarste lihtsalt ei olnud.

Valga juhtumi puhul võib ehk veel mingisuguse vabanduse leida, sest silmad on tõesti spetsiifiline valdkond. Kuid Põlva juhtumi puhul tekib küsimus: kuidas on üldse võimalik, et õhtuti pole tööl ühtki kirurgi? Põlva haiglas jõustus paraku vastav muudatus eelmise aasta 1. juulist ning sestsaadik lõpeb seal kirurgi valve juba kell 16.

Pärast seda tee, mis tahad. Abivajajal tasub suund võtta kohe Tartu või Võru poole. Nii juhtus näiteks eelmise aasta septembris lembelaulik Toomas Anni pojaga, kes murdis Põlva vallas jalgrattaga kukkudes käeluu. Lõpuks sai ta abi Tartu Ülikooli kliinikumist.

Jah, probleemi võib ka nii lahendada. Aga mis saab, kui arstiabi on hädasti tarvis kohe? Muidu võib ju inimene spetsialistide puudumise tõttu jääda silmanägemisest või jalast hoopis ilma. Halvimal juhul ka elust.

Ja nii te siis seisate seal öise Taaralinna tühjal tänaval oma kipsis jalaga või viga saanud lapsega.

Abiks on muidugi kiirabi, kes inimese lähimasse haiglasse sõidutab. Ent siis tekib juba teine probleem: kiirabi teid koju tagasi ei too. Kujutage nüüd ette, et olete päris raskelt viga saanud ja teid viiakse Põlvast Võrru või Tartusse. Saate seal EMOs abi, kuid seejärel peate koha vabastama. Kuhu lähete? Ei ole ju kaugeltki kõigil isiklikku autot, ei pruugi olla ka autoga lähedasi, keda järele kutsuda. Ja mitukümmend kilomeetrit taksosõitu ei tule rahakotti kiigates sootuks kõne alla.

Ja nii te siis seisate seal öise Taaralinna tühjal tänaval oma kipsis jalaga või viga saanud lapsega. Tohutult ebameeldiv, aga reaalne.

Oma autoga minekut Tartusse soovitati näiteks Valgas silma vigastanud lapse emale, kuid seda võimalust tal paraku polnud. Mida sellisel juhul tegema peaks? Ootad lootusrikkalt hommikut ja lihtsalt loodad, et midagi hullemaks ei lähe ja arstiabi viibimine tõsiseid tagajärgi kaasa ei too. Siis sõidad järgmisel päeval liinibussiga teise haiglasse ja lased end või oma lähedast aidata.

Igas maakonnas peaks siiski olema vähemalt üks haigla, kust saab ööpäev läbi igakülgset arstiabi. Tervis pole naljaasi.

Tagasi üles