:format(webp)/nginx/o/2015/07/13/4276175t1h4125.jpg)
Välismaalt kasutatud auto ostmine on tarbijate seas küllalt levinud ning tavaliselt on selle tippaeg kevadel. Kuivõrd sõiduki ostmine on võimalik ka interneti teel, võib hea tehingu asemel juhtuda, et auto on niivõrd kehvas seisus, et sellega ei ole võimalik isegi Eestisse sõita. Teadlikult tegutsedes saab ebaõnnestumisi vältida, kirjutab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Tarbijate kaebustest jääb sageli silma, et netist leitud auto ostmisel keskendutakse eelkõige hinnale ning taustauuringu tegemine nii auto kui müüja osas jäetakse tagaplaanile.
Autot saab osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate, oksjonite kui ka erinevate internetiplatvormide kaudu. Internetist ostmine on küll kõige mugavaim ja soodsam, kuid automüüja näol võib tegu olla ka petturiga. Näiteks on internetis kõige lihtsam auto seisukorra kohta valeandmeid esitada. Paraku Euroopas puudub ühtne autoregister, sõiduki ajaloo leiab vaid asukohamaa registrist, mis on harilikult vaid kohalikus keeles ja tarbijaile ebamugav.
Eraisikult ostes ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes võib saada auto odavama hinnaga, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.
Vahendajalt ostes tuleb enne kindlaks teha, kas tal on volitused auto edasimüügiks, kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel ning kas vahendaja müüb sõidukit edasi juriidilise või eraisikuna.
On juhtunud, et internetis väljavalitud auto eest on raha kogu ulatuses müüjale üle kantud, kuid autot kätte saades ilmneb, et auto vajab põhjalikku remonti või on üldse kasutuskõlbmatu. Internetitehingu lihtsus ei tohiks üle kaaluda seda, et auto saadetakse ostjale ilma ostja ülevaatuse või proovisõiduta. Näiteks on juhtunud, et teise riiki autole järele saadetud transpordifirma esindajal ei õnnestu ostetud autot isegi käivitada või soovitakse üle anda autot, mis ei vasta sugugi netis kirjeldatule.
Kuigi ka autode ostmisel interneti vahendusel kehtib tarbijatel Euroopa Liidu piires õigus 14-päeva jooksul kaubast loobuda ning see müüjale sobimatuse korral tagastada, tuleb tunnistada, et praktiliselt võib see osutuda väga raskeks. Seetõttu ei soovita sellele õigusele lootma jääda.
Enne internetist auto ostmist loe koduleheküljel läbi kõik ostutingimused, garantiid puudutav teave. Seejuure kontrolli kas müüja kohta esitatud kontaktandmed on tõesed, st kas antud e-posti aadressile vastatakse, telefoninumbrid kehtivad jne. Kindlasti ei tasu maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist. Võrdle samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel, sest pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, on reeglina pettused.
Jälgi, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid. Ära mine lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse hiljem. Auto Eestis registreerimiseks tuleb Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping.
Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tuleb seda nõuda ning müüja vastuseisu korral tehing kohe katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus, mis tuleb enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda
Lepingu sõlmimisel tuleb jälgida, et ei kirjutaks alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Saksamaalt autot ostes on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaaususe eesmärk on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.
Kui uute kaupade ostul vastutab Euroopa Liidus müüja kahe aasta jooksul kõigi lepingule mittevastavuste ehk puuduste eest, mis auto üleandmise ajal esinevad, siis kasutatud auto puhul võib müüja vastutuse aeg olla lühem, kuid mitte lühem kui aasta. Näiteks Saksamaal on kasutatud autode ostmisel tarbijal õigus ühe aasta jooksul esitada auto kvaliteedi suhtes pretensioon, eeldusel, et ilmnenud viga oli olemas juba auto üleandmisel.
Kasutatud autodele ei pea andma garantiid. Kui müüja seda pakub, tuleb täpsustada, kes peab teostama garantiiremonti ja kuidas on garantii territoriaalse ulatusega. Kindlasti küsida garantiitunnistust, sest on esinenud juhuseid, kus internetis avaldatud kuulutuses mainiti garantii olemasolu, aga müügilepingus märgiti, et garantiid ei ole, kuna auto viiakse riigist välja.
Garantii on vabatahtlik lisasoodustus. Selle puudumine või lõppemine ei mõjuta seadusega kehtestatud tarbijaõigusi ehk müüja vastutust vähemalt aasta jooksul autol ilmnenud puuduste osas. Seda muidugi juhul, kui puudused olid varjatult olemas juba auto üleandmise hetkel ja müüja ei suuda vastupidist tõendada.
Kui ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, tuleb võimalikult ruttu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale kirjalik kaebus. Kauplejale tuleb esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka oma selgelt väljendatud nõue.
Kui tarbija ja müüja omavahel kokkulepet ei saavuta ning tarbija on veendunud, et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda probleemi lahendamiseks Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mille ülesandeks on just piiriüleste probleemide lahendamine. Nõustamiskeskus koos automüüja asukoha riigi vastava Euroopa tarbijakaitsekeskusega püüavad leida probleemile kohtuvälist mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)