Põlvas näitasid oma täpset kätt ja silma Eesti parimad laskurid
15. aprill 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva karikavõistlus tähistas kohaliku laskespordiklubi eestvedamisel tänavu oma 45. sünnipäeva.
Seekord olid parimad Elva laskespordiklubi sportlased, võites neli karikat. Järgnesid Viljandi ja Narva kahe ning Põlva ühe karikavõiduga.
Elva mees Reijo Virolainen võitis harjutuses 60 lasku õhupüstolist. Esimest korda tuli ta karikavõitjaks 1995. aastal. Selles harjutuses on ta olnud parim 12 korda ja võitnud ka kolmel kortal rändkarika.
Tema klubikaaslane Tuuli Kübarsepp võitis harjutuse 60 lasku lamades 597 silmaga, lasi neli sajast seeriat ja võitis selle tulemusega eriauhinna «Parim püss».
Viljandi laskurklubi võistleja Kairi Heinsoo võitis «Parima püstoli» eriauhinna. Heinsoo on võitnud 30 + 30 spordipüstoli harjutuse 12 korda ja on neljakordne rändkarika omanik.
Põlva laskespordiklubi liige Aivar Kuhi võitis harjutuses 60 lasku lamades, seekord tulemusega 591 silma. Esimest korda võitis ta 1980. aastal ja rändkarikas on tal 1999. aastast.
Harjutuse 3 x 40 lasku võitis Andrei Mihhailov 1134 silmaga.
Vabariigi parimatest naistest sai esikoha Ljudmilla Kortšagina 1155 silmaga, teise Anžela Voronova 1151 ja kolmanda Tuuli Kübarsepp 1144 silmaga. Kõik nad ületasid meistrinormi ja võistlesid väljaspool arvestust.
«Lisaks ilusatele tulemustele oli väga hea meel näha Eesti parimaid laskureid osalemas kõige pikema traditsiooniga võistlusel. Just nemad on relvakultuuri arendamisel noortele suurepäraseks eeskujuks,» tunnustas osalejaid peakohtunik, karikavõistluste järjepidevuse hoidja Anne Vasarik. «Laskmine on hea spordiala vaimujõu arendamiseks, nõuab distsipliini, keskendumist, tähelepanu, füüsilist vastupidavust ja täpsust,» nentis ta.
Vasarik nentis, et praegu on kunagine Eesti parim laskespordirajatis Põlvas üsna nukras seisus, kuid lootus pole kadunud. «Kunagi olid spordihoone uksed avatud lisaks laskuritele laskesuusatajatele, lauatennise mängijatele, rallisõitjatele, jalg- ja käsipalluritele, kergejõustiklastele, male- ja kabemängijatele,» lisas Vasarik.