Tomi Saluveer: keda tahame Euroopasse saata?

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Hääletusärevus pole valijate mälust kustunud ning Eestis pole uut valitsustki veel moodustatud, kui kodanikud peavad hakkama valmistuma uute valikute tegemiseks. Kuu aja pärast algavad europarlamendi valimised.

Kelle toetajad pärast emotsionaalset riigikogu valimiste järgset aega hääletama tulevad? Millisel määral võtavad mõne partei pooldajad valimisi oluliselt rahulikumalt kui teised? Kui näiteks sotsid said riigikogusse vähe kohti, siis kas nende valijad seetõttu pigem koonduvad või paneb see neid erakonna suhtes pigem käega lööma?

Europarlamendi valimistel osaletakse tavaliselt üpris loiult. Kui viis aastat tagasi oli osavõtuprotsent 36, siis 2004. aastal oli see 27 ja 2009. aastal 44 protsenti. Need on neljandad Euroopa Parlamendi valimised Eestis, kust esinduskogusse valitakse kuus saadikut.

Europarlamendi liikme koht on ihaldusväärne. Saadik saab pärast maksude mahaarvamist palka kätte 6825 eurot. Lisanduvad igakuised üldkulude hüvitised, reisikulud ja 320 euro suurused päevarahad. Samuti saavad nad alates 63. eluaastast vanaduspensioni, mis moodustab 3,5 protsenti palgast iga parlamendis töötatud aasta eest.

Kagu-Eesti seisukohast on üks olulisemaid teemasid põllumajandus ja eurotoetused. Seda kinnitasid ka meie kandi viis kandidaati. Keskerakonna nimekirjas on Anneli Ott, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eest seisab Ivari Padar ja erakonnast Eesti 200 Igor Taro ning Kaupo Kutsar. Üksikkandidaadina kandideerib Põliseestlaste erakonna liige Argo Mõttus.

Eestis pole uut valitsustki veel moodustatud, kui kodanikud peavad hakkama valmistuma uuteks valikuteks.

Eurovalimistel saab valida kõikide registreeritud kandidaatide seast. Valimisteks laekusid Eestis dokumendid kokku üheksalt erakonnalt ja seitsmelt üksikkandidaadilt. Kokku esitati registreerimiseks 68 kandidaati. Isamaa, EKRE, Reformierakonna, Roheliste ja Elurikkuse erakonna Kagu-Eestist pärit kandidaate me nimekirjast ei leia. Nii elektrooniline kui ka eelhääletamine algab 16. mail.

Küsimusi on palju. Üks nendest on, kas tahame Euroopasse saata esindajaid, kes kaitsevad Eesti seisukohti ja õigusi, või sõltumatuid inimesi, kes valdavad üleeuroopalist kompromisside kunsti. Kuidas aga suhtuvad valijad kandidaatidesse, kelle kohta on tegelikult teada, et nad Eestist ära ei lähe? Samuti on küsitav, kas valijad tahavad oma soovitud ametikohale väga lähedal olevaid tulevasi võimalikke riigijuhte kohe Brüsselisse saata.