Miks EMOs alati abi ei saa?

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldhaiglates nagu Põlva haigla (pildil) ja Valga haigla on ööpäev läbi tööl kuni neli arsti, ent spetsiifilisemate muredega tuleb sõita Tartusse. 
Üldhaiglates nagu Põlva haigla (pildil) ja Valga haigla on ööpäev läbi tööl kuni neli arsti, ent spetsiifilisemate muredega tuleb sõita Tartusse. Foto: Arvo Meeks

Kui õhtul või öösel spetsiifilise murega maakonnahaigla EMOsse pöörduda, suunatakse patsient reeglina suuremasse haiglasse, kust võib olla keeruline tagasi pääseda. Probleemi ei lahendaks ka suurem rahastus, sest eriarste ääremaal napib.

Põlvas kukkus hiljuti poiss kiige otsa ja sai reide suure haava. Kiirabi viis lapse Võrru Lõuna-Eesti haiglasse, sest Põlvas õhtul kirurgi polnud. Valgas aga ootas õhtul silma vigastanud poiss arstilkäiku hommikuni, sest silmaarsti haiglas valves pole, Tartusse minekuks polnud autot ja kiirabi last tagasi Valka toonud poleks.

Vestlustest haiglate esindajate ning teiste osapooltega selgub, et abivõimaluste suurendamiseks lootust ei paista. Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov ütles, et kirurgi ööpäevaringne valve kaotati mullu raviasutuses peamiselt kahel põhjusel. «Esimene on kirurgide puudus. Teine on sellest tulenev ülikooli kliinikumi soov, et Põlvas ei pea ööpäevaringset kirurgivalvet olema.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles