/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/04/16/11954050t1h7b5e.jpg)
Hindamisele toodi rekordhulk jahitrofeesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu kevadel toodi üle-eestiliselt hindamisele rekordiline hulk jahitrofeesid. Nendest enamikku näeb neljapäeval Põltsamaa lossis avataval üleriiklikul näitusel.
«Trofeede väärtustamine on rahvuskultuuri osa ja jahinduses alati olulisel kohal olnud. Sellega avaldatakse eelkõige austust loodusele,» selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. «Lisaks sellele, et trofee hindamine annab jahimehele vajalikku informatsioon, on neil teaduslik ning hariduslik eesmärk ‒ nii saame andmeid analüüsides teada milline on Eesti ulukite seisund.»
Kokku toodi ülevaatamisele läbi aega enim ehk kokku 1933 medaliväärset trofeed. Komisjonides hinnati metskitse-, põdra- ja punahirvesarvi; kopra-, šaakali-, rebase-, hundi-, karu-, ilvese-, kähriku- ja mägrakoljusid; metsseakihvasid, hundi-, karu- ja ilvesenahku. Välismaistest liikidest hinnati mäiteks mufloni- ja valgesaba-hirve sarvi ning Hiina vesihirvekihvasid.
«Ülevaatamisele toodavate trofeede hulk tõuseb aasta-aastalt,» kommenteeris näituse korraldaja, vanem-trofee-ekspert Andres Lillemäe. «Tänavust trofeenäitust vaadates kajastub selles metskitsede ja punahirvede arvukuse tõus, aga ka seakatku tugevad mõjud metssea populatsioonile ning suurkiskjate ja põdra arvukuse vähenemine.»
Ligi poole võrra on tõusnud metskitsede ja punahirvede trofeede arv. Samas mahus on aga põtrade ja metssigade trofeede hulk vähenenud. Lisaks on vähenenud suurkiskjate trofeede arv.
Jahitrofeesid hinnati Valgas, Padisel, Pärnus, Kuressaares, Rakveres ja Tartus. Lõplikud tulemused kinnitas rahvusvaheline hindamiskomisjon 13. aprillil Põltsamaal. Näitus jääb Põltsamaa lossis avatuks 18. maini.