VIDEOLUGU: Tervisekeskuse ehitus paljastas radoonirohkuse
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
15. aprill 2019, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/16/11954695t1hb2d9.jpg)
Antsla esmatasandi tervisekeskuse ehitamisel ilmnes ootamatult, et tulevane tervisetempel asub eriti radoonirikkas kohas. Inimeste ohutuse tagamiseks tuleb uus hoone varustada radoonitõrje seadeldisega.
«Iga uus ehitus toob kaasa üllatusi,» nentis Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp. «Imelik, et kogu aeg on radoon olnud rohkem Põhja-Eesti probleem, kuid siin ilmnes, et radooni on üle lubatud määra ning tuleb teha nii-öelda radoonitõrje.»
Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, millest suurem osa ei jõua maakoorest väljuda. Mis aga pinnasest välja pääseb, hajub välisõhus sedavõrd, et ei kujuta inimesele ohtu. Küll aga võib radoon mõjutada inimese tervist vähese õhuvahetusega siseruumides, kus selle tase võib kerkida sedavõrd kõrgeks, et võib pika aja jooksul soodustada kopsuvähki haigestumist.
Sestap on uute hoonete ehitamisel nõutud radoonitaseme mõõdistamine ning vajadusel selle vastu meetmete kasutamine.
Paanikaks pole põhjust
Võimalusi, kuidas Antsla tervisekeskus radoonikindlaks muuta, on Müürsepa sõnul kolm. Esiteks ehitada massiivne vundament, millest gaas läbi ei tule, teine võimalus on katta hoonealune pinnas kaitsva niinimetaud radoonikilega ning kolmandaks ehitada majja õhutuskanalid.
«Projekteerija ja ehitaja pakuvad oma lahenduse välja, aga tõenäoliselt tehakse hoone alla drenaaž, mis tuulutuse abil juhib radooni hoone katusele ja sealt vabasse loodusesse,» selgitas Müürsepp. «Väljas, vabas õhus ei ole radoon inimese tervisele ohtlik. Oht tekib siis, kui gaas koguneb ja pääseb siseruumidesse.»
Kuna Antsla asub väljaspool radooniohtlikku ala, pole linnarahval Müürsepa sõnul põhjust kohe midagi ette võtta. Radooni taseme mõõtmine on kohustuslik üksnes uute hoonete rajamisel. Samas on kõigil võimalik tellida radoonitaseme mõõtmine, mille kohta saab teavet keskkonnaametist.
Tervisekeskus koondab perearstid
Rajatavas Antsla esmatasandi tervisekeskuses saavad kahel korrusel endale paremad töötingimused kolm perearsti ja -õde, samuti hambaarst, ämmaemand ja füsioterapeut. «Kõik teenused saavad olema ühes kohas. Lihtsalt elu käibki nii, et vanad hooned tuleb ära lammutada ja ehitada uued ning nüüd on see hetk perearstidele kätte jõudnud,» lisas Müürsepp.
Tervisekeskuse rajamine läheb maksma umbes miljon eurot, mille tasuvad kahe peale Euroopa Liit ja Antsla vallavalitsus. Ehituse peatöövõtja on osaühing Embach Ehitus. Hoone valmib tänavu jõuludeks.
KUS LÕUNA-EESTIS ON RADOONIOHT SUUREM?
Eestis on radooniohtlikuks tunnistatud kokku 37 omavalitsust, millistest Lõuna-Eestis asub vaid üks – Põlva vald.
Lisaks on Eestis 19 omavalitsust, kus radooniohtu tuleks keskkonnaministeeriumi hinnangul veel uurida. Lõuna-Eestis on sellised omavalitsused Antsla, Kanepi, Rõuge, Setomaa, Tõrva ja Valga vald ning Võru linn ja vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.
Allikas: keskkonnaamet
MIS ON RADOON?
Värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib uraani sisaldavas aines, näiteks pinnas, kivim, ehitusmaterjal.
Suurem osa maakoores tekkivast radoonist ei jõua pinnasest väljuda. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris ning selle mõju inimesele pole avastatav.
Piiratud õhuvahetusega siseruumides võib aga radoonisisaldus kerkida sedavõrd, et eluaeg sellist õhku hinganud inimeste hulgas on täheldatav kopsuvähki haigestumise riski suurenemine. Siseruumide õhu radoonisisaldust on võimalik ehituslike võtetega vähendada ning uue hoone saab juba radoonikindlaks projekteerida.
Allikas: keskkonnaamet