Jaan Rapp: häda nende pühadega

Jaan Rapp

FOTO: Arvo Meeks

Aeg-ajalt kostub arvamusavaldusi, et enamik tähtpäevadest on mõttetud. Põhjenduseks tuuakse näiteks, et naisi peaks austama iga päev – mitte vaid naistepäeval. Sõpradega tuleb hästi läbi saada samuti kogu aeg. Pealegi on sõbrapäev tegelikult üleüldse hoopis armunute tähtpäev. Ka ema ja isa vastu tuleb hell ja armastav olla pidevalt, mitte vastavalt siis emade- ja isadepäeval.

Selle nädala lõpul ja järgmise algul tähistatavate pühadega on eriti segased lood. Mõnele on need ülestõusmispühad, teisele lihavõtted, kolmandale kevadpühad... Variante on veelgi.

Eestimaalased on päris osavad probleemide tekitajad ja nii on ka nende pühade puhul kostnud küsimusi, et milleks meile neid usupühi vaja on.

Samas on olnud ka neid, kes viidanud asjaolule, et paljudes maailma riikides on ka teine ülestõusmispüha kalendris punane. Kohe nii punane, et ükski endast lugupidav inimene sel päeval küll tööle ei lähe. Kus on siis kesktee?

Vastuse andis mulle mõne aasta eest üks Valga vanahärra. Olles lugenud lehest minu arvamusavaldust, et eestlaste usuleigust arvestades oleks pentsik teine ülestõusmispüha töövabaks riigipühaks kuulutada, helistas ta mulle ja ütles, et selline seisukoht on eluvõõras. Päeva võrra pikemad pühad annavad muidu harva kokku saavatele lähedastele võimaluse kauem koos olla.

Tal on tuline õigus! Ja mitte ainult konkreetselt nende pühade puhul. Nagu ütleb väidetavalt Iirimaalt pärit vanasõna, on elu mõte üksteisele tuge pakkuda. Ja kuna meie igapäevaelu kipub olema sedavõrd kiire ja eri tegevuste vahel killustunud, vajamegi tähtpäevi, et üksteisega koos olla või vähemalt kaasinimestele tähelepanu pöörata.

Eestimaalased on päris osavad proleemide tekitajad.

Pole oluline, et me seejuures usulise taustaga pühade puhul kirikus käiksime, kui seal toimuv meile korda ei lähe. Kuid me ei tohi hukka mõista neid, kes seda teevad. Ja võiksime iga päev järgida vähemasti üht kristlikku põhimõtet: «Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle.»

Lisaks võiksime pühade ajal olla tänulikud. Muu hulgas selle eest, et elame vabas riigis, kus igaüks saab tähistada saabuvaid pühi just nii, nagu tema tahab – kartmata seepärast represseeritud saada.

Ja mõistagi võiksime olla tänulikud inimestele meie ümber. Ka aasta kirikuõpetaja Enno Tanilas rõhutas pühade-eelses intervjuus, et võiksime rohkem tänulikkust tunda. Siis on ka meie elu parem.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles