/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400601t1h11bb.jpg)
Politseile teatati 12. aprillil, et Võru vallas Kärgula küla metskonnas on omavoliliselt maha raiutud 17 kuuske ja üks männipuu. Tekitatud kahju on 242 eurot.
Võrumaal aktiveerusid taas puiduvargad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti metsaülemate sõnul on siinsetes maakondades viimasel ajal ette tulnud keskeltläbi paar ebaseadusliku raie juhtumit aastas. Kui Võrumaa metsaülem kardab, et metsavargusi võib soodustada küttepuidu hinnatõus, siis tema kolleegid naabermaakondadest seda muret ei jaga.
Seni viimane teade metsavargusest Lõuna-Eestis jõudis politseini 12. aprillil. Selgus, et Võru vallas Kärgula küla metskonnas on omavoliliselt maha raiutud 17 kuuske ja üks männipuu. Tekitatud kahju on 242 eurot.
«Tegu oli vana metsa puudega, millel rinnakõrgusel diameeter 24–44 sentimeetrit,» täpsustas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo.
Varas oli ilmselt küttepuude jahil
Valdavalt oli tema sõnul raiutud hiljuti kuivanud puid, mis paiknesid kahel pool sõiduautoga juurdepääsetavat kvartalisihti, suurest maanteest mõnesaja meetri kaugusel. «Puud olid raiutud tõenäoliselt küttepuu saamise eesmärgil,» tõdes metsaülem.
Eelmisel aastal tuli Võrumaa riigimetsas ilmsiks kaks ebaseadusliku raie juhtu, kokku langes varaste saagiks 46 tihumeetrit tarbepuitu. Riigile tekitati sellega Palo andmetel 3363 eurot kahju. Lisaks toimus ebaseaduslik raie maa-ameti halduses oleval riigimaal. Seal oli kahju oluliselt suurem: vargad said saagiks 205 tihumeetrit puitu, mille rahaline väärtus on 13 714 eurot.
Seni viimane teade metsavargusest Lõuna-Eestis jõudis politseini 12. aprillil.
Mainitud kolmest mullusest juhtumist kahe puhul õnnestus politseil süüdlased välja selgitada.
«Vahepeal oli aastaid, kus riigimetsas ebaseaduslikku raiet ei esinenud,» nentis Agu Palo. «Nüüd võib väita, et see tegevus on aktiveerunud. Võrreldes millenniumivahetuse ajaga pole samas midagi hullu.»
Samuti tuleb tema sõnul väga palju ette niinimetatud üksikpuude raie juhtumeid, mille puhul on kahju suurus nii väike, et ei peeta vajalikuks politseid koormata.
Küttepuit on kallinenud
Kogenud metsamees pakkus välja ka põhjuse, miks puiduvargad taas aktiivseks muutunud on. Nimelt kallines küttepuit eelmisel aastal Eestis oluliselt ja hinnatase pole odavnenud ka tänavu.
«Kui teiste sortimentide hinnad on tänavu kvartalis olnud languses, siis küttepuu püsib jätkuvalt hinna juures 32 €/tm,» tõi Palo välja.
Seevastu tema kolleeg Valgamaal Risto Sepp usub, et küttepuude hinnatõusul ja puiduvargustel seost pole: vähemalt Valgamaa puhul. «Eelmisel aastal oli küll mõni juhtum. Põhjused olid erinevad: tahtmatu ülepiiri raie ja tahtlik küttepuude raie. Selle küttepuude raie teostaja on meile teada ja mulle tundub, et ta on ka politseile varem tuttav,» ütles RMK Valgamaa metsaülem.
RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg ütles, et Põlva maakonnas oli mullu kaks kasvava metsa vargust. Aasta keskel avastati paaritihumeetrine ekslik raie Kiidjärve kandis asuvas vääriselupaigas, aasta lõpus aga männi palgimetsa raie mahuga seitse kuupmeetrit Erastvere kandis.
Viimati nimetatud juhtumit võib Timbergi sõnul seejuures nimetada suisa klassikaliseks metsavarguseks, kuna see oli kiire ja vähemärgatav. «Sel aastal oleme just vormistamas avaldust raie kohta Hatiku kandis, kus loata on raiutud metsakuiva kuuske umbes kuus kuupmeetrit,» ütles Timberg.
Temagi tõdes, et ebaseaduslike raiete sagenemist ei saa Põlvamaa puhul veel kinnitada, samuti mitte seoseid küttepuu hinnatõusuga.