/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/04/18/11959477t1h0e58.jpg)
Metsa- ja maastikupõlengute arv suurenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadised ilmad annavad päästjatele rohkesti tööd metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise näol. Märtsis oli Eestis kokku 62 metsa- ja maastikutulekahju, neist kolmandik Harju maakonnas. Eelmise aasta märtsis oli üleriigiliselt vaid 11 metsa- ja maastikutulekahju, tõi päästeamet välja.
Peamiselt said põlengud alguse hooletust lõkke tegemisest ja kulu põletamisest, mis väljusid tugeva tuule tõttu kontrolli alt.
«Lõkke tegemisel tuleb ikka ja alati veenduda, et see ei ohusta kedagi: naabreid, pereliikmeid, loodust, loomi, kellegi kodu ja vara,» tuletas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe meelde. Ta lisas, et suurte kahjudega lõppevaks põlengust piisab vähesest: suitsukonist, tikust, hooletusse jäetud lõkkest, mistõttu on oluline, et igaüks meist oleks lahtise tulega ümber käies ettevaatlik.
6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel ei lendaks sädemed hoonetele, metsale, või muule põlevmaterjalile. Kindlasti tasuks alati käepärast hoida ka esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämbrit vee või liivaga. Lisainfot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitatav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest.
Päästeamet meenutab sedagi, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
Hoonetulekahjusid oli märtsis üle Eesti kokku 81, nendest kodutulekahjusid 54 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 27. Märtsis päästeti tulest 5 inimest ja vigastada sai 11. Üks inimene paraku ka hukkus põlengus. See kurb juhtum leidis aset Otepää vallas Valgamaal. Mainitud tulekahju põhjustas rikkis elektriseade, täpsemalt pesumasin.
Märtsis uppus Eestis üks inimene. Hetkel info juhtunu täpsemate põhjuste kohta puudub.
Demineerimisalaseid väljakutseid oli märtsis päästeametile 90, kokku leiti 87 lõhkekeha.
Märtsis oli kokku 984 päästesündmust, millest suurema osa moodustasid tulekahjud, ohu likvideerimised ja liiklusõnnetused. 141 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 9 päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Märtsis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 2621 kodu.
Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute aastast arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.