GALERII: Postiteel süttisid märgutuled

Homme on jüripäev. Eelneval õhtul ehk jüriöö hakul tähistati seda maarahva tähtsaimat püha üle-eestilise üritusega Jüriöö Märgutuled. Põlvamaal asuval Postiteel korraldati sel puhul märgutulede kett.

Suurejoonelise ürituse käigus saadeti Paide ordulinnuse vahitornist kell 21 märgutuli viide suunda: Tallinna, Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Viljandisse.

Põlva maakonna rahvakultuurispetsialist Kati Taal ütles, et kindlasti tähistati jüripäeva sedapuhku kolme maakonna – Valga-, Võru- ja Põlvamaa ulatuses – kõige uhkemalt Põlva maakonnas asuval Postiteel.

Tuled süttisid Postiteel sarnaselt Paidele kella 21 ajal ja kustutati pool tundi hiljem. Taali sõnul oli tuledega üsna tihedalt kaetud vähemalt 30-kilomeetrine lõik Liivalt Ridalini. Aga tulesid jagus kaugemalegi: kuni Võrumaale Parksepani välja.

"Eriti tõsiselt võeti asi ette Karilatsi ja Ihamaru kandis," lisas Taal.

Ettevõtmise üleriigiliste eestvedajate idee oli, et nagu Jüriöö ülestõusu ajal, antakse märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega – kes tõrvikutuld näeb, süütab vastavalt sellele oma tõrviku ja annab süütamisest märku järgmisele teekonnal viibivale vabatahtlikule. Ühel kilomeetril peaks seega olema vähemalt kolm inimest.

"Arvestades seda, kui käänuline Postitee on, ei oleks see siin kandis mõeldav," tõdes Taal. Sestap otsustatigi süüdata kõik tõrvikud Postitee ääres korraga kella 9 ajal.

Kogukondi ja külasid kutsuti aga kell 21 süütama jüriöö tuld oma kodutalu õuel, külaplatsil või valla keskuses. Mõnel pool süttisid tuled aga juba varem. Näiteks Võrumaal Vastseliinas sai nende süütamine koos Jüriöö jooksuga teoks juba kella 19 ajal.

Üritusi jagub aga veel ka homsesse jüripäeva. Näiteks Põlvamaal korraldatakse jüripäeva jooks ümber Leevijõe paisjärve ja Valgamaal joostakse sel puhul Harglas. Otepää vallas süttivad aga teisipäeval Jüriöö tuled nii Pilkuse külamaja kõrval, Pühajärve laululava lõkkeplatsil kui Tiidu küla Lemmiku talus.

Üritustega pööratakse tähelepanu Eesti maaelule. Sellel päeval, 1343. aasta jüriööl, püüdsid eestlased vabaneda võõrast võimust. 100 aastat tagasi kutsuti aga kokku Asutav Kogu: üritusega austatakse ka rahvaesinduse 120 liiget, tänu kellele said paljud talupojad oma maa peremeesteks.