:format(webp)/nginx/o/2019/03/31/11911922t1hf160.jpg)
/nginx/o/2019/04/23/11971929t1h4005.jpg)
Väga hea tulemuse üle-eestilisel veealaste uurimistööde konkursil saavutasid Põlvamaal asuva Krootuse põhikooli 3. klass ja Võrumaal asuva Kääpa kooli 5. klass. Nagu korraldajad teatasid, on tööd oma vanuseastmes parimad.
Õpilased võtsid vee luubi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krootuse kooli uurimuse «H₂O – võta kraanist ja joo!» juhendaja oli õpetaja Sigrid Mallene, Kääpa kooli õpilasi juhendas õpetaja Aiki Jõgeva.
Loodusainete õpetaja Aiki Jõgeva sõnul sai kõik alguse sellest, et mullu külastasid nad õpilastega puhta vee teemaparki Lääne-Virumaal, kus olid väga põnevad õppeprogrammid. Konkursil osalema ajendas seegi, et 5. klassi õppekavas on üsna palju vee teemat. «Me pole teinud küll midagi erilist, kuid oleme uurinud vett väga mitmest aspektist,» tõdes Jõgeva, kes on ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu esimees.
Lapsed tegid usinasti katseid
Kääpa kooli viiendikud olid ajakirjaniku saabumiseks oma uuringuvahendid välja tõstnud ning töö käis täie hooga. Vaadeldi kraanist ja tiigist võetud vett, filtreeriti seda ning näidati teemakohaseid plakateid. Lapsed käivitasid isegi miniveski, millel küll turbiini taha ühendatud polnud, kuid valmisolek elektri tootmiseks olemas.
Evelin rääkis õhinaga õppekäigust Võhandu jõe äärde, kuhu on Kääpa koolimajast alla kilomeetri maad. Jõe eluolust valmisid kolme rühma plakatid, millel on kujutatud putukaid ja taimi, keda vees elamas kohati. Rühmad määrasid liike ja mõõtsid vee temperatuuri ning voolu kiirust. «Võtsime veeproovid ning tõime need klassi,» selgitas Evelin. «Sinna olid sisse sattunud veeloomad, keda mikroskoobi all lähemalt uurisime.»
Kaisa ja Ragne näitasid, kuidas mustast veest puhast saada. Algatuseks nad sõelusid vett ning seejärel filtreerisid spetsiaalse paberiga, millest vesi tasahilju läbi nõrgus. Lapsed ise seda vett väga juua ei tihanud, kuid mõni olla siiski proovinud. «Enamasti jääb sõela kinni muld ja oksapraht, vetikaid ja putukate jäänuseid,» selgitas Kaisa.
Võtsime veeproovid ning tõime need klassi. Sinna olid sisse sattunud veeloomad, keda mikroskoobi all lähemalt uurisime, rääkis Kääpa kooli 5. klassi õpilane Evelin.
Anti ja Sandro võrdlesid kraani- ja tiigivett. Selgus, et tiigivesi oli palju kollakam. Ka hakkas seal peagi elu keema. Nii leidsid poisid veest pärast nädalast toatemperatuuril seismist nii vesikirpe kui ka ühe väikese ussikese. Kraaniveele oli aga sama aja jooksul peale kogunenud ainult vaevumärgatav tolmukiht. Mõlemale purgile oli peale kantud kriipsuke, et näha, kumb vesi kiiremini aurustub.
Looduslikud filtrid
Kristjan aga filtreeris vett läbi looduslike materjalide. Nii oli ta pannud plastikpudelisse paksult liiva, kruusa ja peenliiva. Enne filtrisse jõudmist oli näha, kuidas vesi on hägune, kuid allapoole valgunult juba puhas ja selge. Nii teadiski ta kinnitada, et kaevudesse kogunenud vesi on puhas ja ka pinnaveest põhjavette jõudev vesi on samuti joomiseks kõlblik.
Marcus näitas, kuidas koos isaga tehtud veski vee voolamisest käima läheb. «See on elektrijaam, mis töötab vee jõul,» selgitas noormees.
Kaisa rõhutas, et me kõik saame vett säästlikumalt kasutada, olgu siis seda kraanist ammutades või WCs, vannis ja duši all käies.
Lapsed on rääkinud vee kokkuhoiust ka vanematele. Õpilased leidsid, et oleks tark vanemaid kooli kutsuda – siis nad näeksid, millega tegeletakse. «Aru nad ehk saavad, aga vahel nad lihtsalt ei kuula,» nentis Kaisa.
Lõpuks tegi Evelin veel õunakatse. Õun ta ees laual kujutas meie planeeti. Ta lõikas õuna pooleks, siis veel kord pooleks ning ühe neljandiku 20 tükiks. See väike tükk näitas kujundlikult, kui vähe on kogu Maal magevett, millest pool asub liustikes. Seega tuleb vett hoida ning säästlikult kasutada.
Parimate konkursitööde autorid saavad auhinnaks põneva ekskursiooni Värska Vee ja A. Le Coqi tehasesse. Auhinna on välja pannud ka veefiltreid tootev Aquaphor.
Konkursi korraldas MTÜ Ökokratt, mis on loodud eelkõige laste loodusteadlikkuse tõstmiseks ja jätkusuutliku eluviisi propageerimiseks.
Krootusel uuriti kodukandi kaevuvett
/nginx/o/2019/04/23/11971930t1h2c77.jpg)
«Kui saime Ökokrati teate veealase uurimistöö konkursi kohta, meenus meile, et tegime eelmisel õppeaastal Tartu Ülikooli Hullu Teadlase uurimistööde konkursile veealase töö,» ütles Kanepi vallas asuva Krootuse kooli õpetaja Sigrid Mallene. «See sobis ka Ökokrati konkursile. Pärast kinnituse saamist, et sama töö võiks pisut kohendatuna konkursil osaleda, panime töö teele.»
Krootuse põhikooli lapsed selgitasid välja, et paljud õpilased, kes varem eelistasid kraaniveele rohkelt suhkrut sisaldavaid mahlasid, limonaade ja pudelivett, leidsid, et kraanivesi on väga hea janukustutaja. Nelja nädala jooksul suurenes laste vee joomine. Selgus, et õpilased jõid päevas keskmiselt liitri vett. Lapsed avastasid, et joodavat vett saab maitsestada, kui lisada sinna piparmünti, sidrunit, laimi, marju, kurgiviile või muud seesugust.
Töö käigus määrasid lapsed ka lähikülade (Karaski, Tuulemäe, Ihamaru, Prangli, Karilatsi, Krootuse) vee pH taseme. Selgus, et see on joomiseks väga hea. Teisisõnu: õpilaste kodude kaevudes on kvaliteetne joogivesi.
Õpilased said teada ka seda, et vesi on väärtuslik maavara, mille säästmiseks tuleks pesta hambaid targalt topsi veega, mitte jätta kraani kogu hambapesu ajaks jooksma.
«Projekt oli edukas ning põnev nii meile kui ka meie vanematele,» kirjutasid lapsed uurimistöös. MAARIUS SUVISTE