Kaido Tamberg: lahkhelisid tekitab konkurents, mitte konkurss

Kaido Tamberg.

FOTO: Arvo Meeks

Reedel, 12. aprillil ilmus Lõuna-Eesti Postimehes Maarius Suviste sulest artikkel «Avalik konkurss Otepääl tekitab suuri lahkhelisid». Kirjutatu valguses rõhutan, et konkurss on mõeldud kavandatava ehitise võimaliku arhitektuurse lahenduse leidmiseks, mis ei ole aluseks ehitusloa andmiseks ja kopa maasse löömiseks. Selle konkursi tulemus ei ole iseseisev kivisse raiutud dogma, kui detailplaneeringu käigus selgub vajadus seda muuta.

Algatatud detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja seega väga põhjalikku avalikkuse ja huvitatute kaasamist nõudev mitmeaastane protsess. Selle käigus on kõigil sellest huvitatutel ja puudutatutel võimalus kaasa rääkida ja oma õigusi kaitsta.

Teiseks ei ole tulevase objekti tellija ja rahastaja mitte vald, vaid eraisik. Siit johtuvalt ongi just temal õigus olulised sisendid lähteülesandesse anda, sest vald ja arhitektid ei saa ju kuidagi võõra raha eest sundida ehitama ainult oma nägemusest lähtuvat hoonet. Arhitektide asi on pakkuda välja oma loomingulised nägemused ja valla asi on korraldada protsessi nii, et leitakse parim võimalik kompromiss eraomaniku, üldsuse huvide ja ehituskunsti vahel.

Seetõttu on omanikul õigus tellida oma raha eest eelnevalt niimitu kavandit, palju ta vaid soovib, sest tegu on tema raha ja tema maaga. Saavutatud kompromiss on aga see, mille järgi tegelikult ehitama asutakse.

Eesti Arhitektide Liit (EAL) on eraõiguslik arhitektide ühendus, mis ei esinda sugugi kõiki arhitekte. Minu hinnangul ajab EAL antud juhul segi avaliku sektori ja erasektori omandi baasil planeeritavate ehituste erinevused.

Ühel juhul teostatakse ehitus avaliku rahaga, teisel juhul maksab kulud eraisik, keda ei saa sundida vägisi teostama kellegi ühepoolset loomingulist puhangut.

Mainitud artiklis väljendavad arhitekt Uko Künnap ja EAL oma muret Otepää südalinna väljanägemise pärast. Parim viis seda muret vähendada olnuks osaleda konkursi komisjonis või siis konkursil endal. Pean siinkohal märkima, et pakkusime suuliselt EALile võimalust osaleda konkursikomisjoni töös ja konkursil. Sellest võimalusest aga loobuti.

Olles lugenud EALi nägemust «headest tavadest», jääb vägisi mulje, et need on liidu liikmete suunas kaldu ja tellijale ebamõislikult kallid järgida.

EALi mure Otepää pärast olnuks hulga väiksem või olematu, kui vald oleks konkursi tingimused tellinud nendelt, komisjonis oleks olnud otsustav sõna liidu arhitektidel ja kõik see oleks valla poolt kinni makstud kopsaka hinnakirja järgi.

Seega oleksime pidanud korraldama suunatud konkursi kolmele kuni viiele arhitektile, mis oleks igaühele sõltumata tema töö tulemusest tähendanud vähemalt 3000 eurot pluss preemiafond vähemalt 10 000 eurot! Avalikus halduses nimetataks sellist soovi kohe korruptiivseks, aga eraõiguslikus asjas on vist vabadust ja õigusi rohkem. Niisiis natuke kartelli maiku on man...

Telefonivestluses möönis Uko Künnap ka ise, et osaleks konkursil siis küll, kui suunatud pakkumise saaks. Seega tundub EALile murekoht olevat mitte konkurss, vaid konkurents väljaspool liitu.

Artiklis väidetakse, et konkurss ei järgi EALi häid tavasid. Olles lugenud EALi nägemust «headest tavadest», jääb vägisi mulje, et need on liidu liikmete suunas kaldu ja tellijale ebamõistlikult kallid järgida.

EAL on pöördunud kaebusega konkursi asjus ka Eesti planeerijate ühingu poole. Siinkohal oleks õige ära tuua ka planeerijate ühingu juhatuse vastuse olulised lõigud, et saada aru valla tegevuse seaduslikkusest ja õigustatusest:

«Ühing on üle vaadanud Teie poolt esitatud materjalid. Detailplaneering on algatatud 18.10.2018 ning tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mis tähendab, et detailplaneeringut menetletakse sisuliselt samaväärselt üldplaneeringuga. Ühtlasi tähendab see oluliselt pikemat kaasamisprotsessi kui tavapärasel detailplaneeringul (PlanS § 142 lg 2). Teie poolt lisatud materjalide hulgas olev eskiis pärineb 25.07.2018. Seega ei saa tegemist olla planeerimisprotsessis koostatud eskiisiga. Materjalide baasil saab järeldada, et avalikustatud on praeguse seisuga ainult planeeringu algatamise otsus. Seega jääb ühingule selgusetuks, mille baasil Te väidate, et praeguses detailplaneeringu faasis ei arvesta Otepää väljakujunenud ruumilist tervikut ja aruteludesse pole piisavalt kaasatud kohalikku kogukonda.»

Otepää vald on korraldanud konkursi kõiki seadusesätteid järgides ja ülaltoodud olusid arvestades. Siiani ootame väga, et Eesti Arhitektide Liit tuleks oma professionaalsusega appi, oleme vastavasisulise kirja ka EALi presidendile Katrin Koovile läkitanud. Seda tööd plaanime ka tasustada.

KOMMENTAAR

Uko Künnap, arhitekt: tegemist oli fiktiivse konkursiga

Püüan veel kord selgitada, mis oli konkursiga valesti. Teen seda esmalt punktide kaupa.

1. Antud aeg oli liiga lühike.

2. Lähteülesanne oli ebapiisav.

3. Küsimustele antud vastused ei teinud lähteülesannet selgemaks.

4. Osa konkursi nõudeid olid sisuliselt põhjendamatud, kuna need järgisid täpselt juba varem valminud konkreetset eskiisi ega tulenenud tegelikest linnaehituslikest vajadustest. Põhimõtteliselt oleks nende järgimisel saanudki samasuguse hoone nagu juba eelnevalt tellitud eskiisis.

5. Komisjoni polnud moodustatud ja pole ilmselt tänaseni, sest ei leita arhitekte, kes oleks nõus selles osalema. Olen üllatunud ja pettunud, kui keegi siiski leitakse.

Pikas telefonivestluses rääkisin ligikaudu sedasama enne konkursi väljakuulutamist ka vallavanem Kaido Tambergile. Selgitasin talle, miks ma ei saa sellistel tingimustel korraldatud konkursi žüriis osaleda ja andsin soovitusi, kuidas võiks õiglase konkursi läbi viia. Minu pikast jutust tehti konkursi kutsesse üks parandus: algselt plaanitud ühe 500-eurose preemia asemel tehti suurem preemiafond.

Eelneva põhjal väidan, et tegemist oli fiktiivse konkursiga. Laekuski üks töö, seesama eelnevalt olemas olnud eskiis, ja rohkem töid ei saanudki laekuda.

Kui üldplaneeringus on õigustatud nõue konkursi korraldamise kohta, tuleks selline ka korraldada.

Minu ettepanek Otepää vallavalitsusele on libakonkurss tühistada, vabandada üldsuse ees ja korraldada õiglane päris konkurss – pole vahet, kas avalik või kutsutud. Jutukeerutamine arhitektide liidu staatuse ja arhitektide konkurentsivõitluse teemadel pole asjakohane.

KOMMENTAAR

Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu president: Otepääd peaks arendama tasakaalukalt ja targalt

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) pöördumine Otepää vallavalitsuse poole oli ajendatud üksnes parima ruumilise lahenduse leidmise soovist.

Meie kriitika ja ettepanekud olid sisulised ning konstruktiivsed: hea tulemus peab algama põhjalikust asukoha analüüsist (sealhulgas linnaruumi mahulisest analüüsist) ja koostööst eri osapoolte vahel, alles seejärel võiks liikuda edasi arhitektuurivõistluse juurde. Praegu toimunud võistlus oli meie hinnangul ennatlik ning vähe läbimõeldud: võistluseeskiri väga pealiskaudne, ruumiprogramm puudulik, võistluse ajagraafik ebamõistlikult lühike nii suure mahu läbitöötamiseks, preemiafond ebaproportsionaalselt väike, žüriiliikmed võistluse väljakuulutamise alguseks määramata ja nii edasi.

Sellistel tingimustel korraldatav võistlus ei järgi head tava ega anna tellijale soovitud tulemust – saada mitmeid ideid kaalumiseks, mille hulgast valida välja parim ruumiline lahendus Otepää keskuse arendamiseks. Nagu näha, oligi sellistel tingimustel nõus osalema vaid üks büroo. Teadmata kõiki asjaolusid, kumab siit ometigi läbi võimalus, et see oligi teadlik valik, et välistada laiemat osavõttu.

Väide, et EALi püüti kaasata võistluse žüriisse, vastab küll tõele, aga seda tehti viisil, mis ei vasta võistluse korraldamise heale tavale. Valla kirjale, kus küsiti žüriiliikme nime, polnud võistlustingimusi lisatudki. Samas oli võistlus juba välja kuulutatud ja žüriiliikme nime nõuti järgmiseks päevaks ning töö pidi algama ülejärgmisel päeval Otepääl. See on väga ebaharilik praktika. EAL saab määrata žüriiliikmeid vaid juhul, kui korraldatakse uus võistlus. Et tingimused saaksid arhitektidest lugu pidavad ja heale tulemusele orienteeritud, pakkusime oma abi ja koostööd.

Arhitektide loomeliit esindab arhitekte kui loomeisikuid, mitte nendega seotud büroosid, seega ei saa meil olla mingeid ärihuvisid. Meie kooskõlastatud või (kaas)korraldatud võistlustel ei ole osalejate hulgas eelistatud liidu liikmed. Võistlustööd on lisaks alati anonüümsed. EAL ei korralda põhimõtteliselt suunatud (ehk kutsutud) konkursse.

Meile on ehmatav lugeda vallavanema süüdistusi halvamaigulistes kokkulepetes. EAL tegutseb täpselt vastupidise eesmärgiga, püüdes kaasata võimalikult laia ringi professionaale ja mängida ausa mängu reeglitega.

Otepää keskuse arendamise puhul ei ole vahet, kas seda arendab vald ise või eraisik. Oluline on vaid see, et planeerimise protsessis järgitaks parimaid praktikaid ja see viiks tulemuseni, mis rikastaks väikelinna ruumiliselt ning millest võidaksid nii Otepää enda inimesed kui ka külalised. Otepääd kui Lõuna-Eesti üht olulisemat keskust peaks arendama tasakaalukalt ja targalt.

Tagasi üles