/nginx/o/2019/04/24/11973785t1hd33e.jpg)
Koos kevadise maaharimise ja kaevamisega läheb lahti Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijate tihedam tööhooaeg. Seda seetõttu, et kõige rohkem vanu lõhkekehi tuleb maa seest välja just põllu-, kaeve- ja metsatöödel.
Ohtlikud pommid ootavad maapõues leidmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käimasoleva nädala alguses leidis traktoriga töötav mees Jõgevamaal Põltsamaa vallas Vägari külas põllult suure mürsu. Demineerijad kaevasid samast kohast maa seest välja veel kuus betooniläbistavat ja plahvatusohtlikku mürsku. Tartus Ujula tänaval tuli aga ehitusel kaevamisel välja miin. Peale ehitajate ja põllumeeste peaksid ettevaatlikud olema vanade talumajade remontijad ja koristajad, sest sealtki leitakse pahatihti ohtlikke lõhkematerjale.
Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas üle 70 aasta ja nendest järele jäänud lõhkekehad muutuvad maapõues järjest ohtlikumaks. Kuigi igal aastal leitakse ja hävitatakse Eestis tuhandeid lõhkekehasid, siis ometi demineerijate tööle lõppu veel ei paista. Eelmisel aastal said Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad 323 väljakutset, neist 242 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem väljakutseid lahingumoona kahjutuks tegemiseks oli Tartumaale, kust saadi kokku 81 väljakutset. Valgamaalt laekus 70, Võrumaalt 44, Jõgevamaalt 24, Põlvamaalt 17 ja Viljandimaalt 6 väljakutset. Kokku hävitati 2018. aastal Lõuna-Eestis 541 lõhkekeha ja üle 11 000 padruni. Selgi aastal on demineerijad käinud juba 67 väljakutsel ja hävitatud on 97 lõhkekeha, millest enamus (67) sõjaaegsed mürsud. Kahjutuks on tehtud veel üle 100 padruni.
Demineerijad panevad inimestele südamele, et kui leiate kahtlase eseme, siis tuleb sellest kindlasti teada anda hädaabinumbril 112. Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise transportida ega liigutada. Demineerijate väljasõidu eest kelleltki raha ei nõuta ja samuti ei saa karistada need, kes annavad vabatahtlikult üle varem leitud lõhkekeha või -materjali. Parem karta, kui kahetseda, sest kunagi ei tea, mis võib vana pommi käivitada tuues kaasa hävingu. Selle aasta veebruaris hukkus mürsu plahvatuses Põlvamaal 47-aastane pereisa. Ohutaju minetanud mees oli ketaslõikuriga mürsu kallale läinud.
Demineerijad on valmisolekus 7 päeva nädalas ja 24 tundi päevas, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil – kevadel – varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugita leiukohale jõuda samal päeval. Vajadusel võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.
Kiita saab Lõuna-Eesti elanikke, kellest paljud oskavad ohtlikke asju ära tunda ning annavad igast leiust kohe teada. Palume inimestel samas vaimus jätkata. Maa sees leidub paraku veel väga palju lõhkekehasid ja ainult iga tähelepaneliku elaniku kaasabil saame muuta kodukanti turvalisemaks.
/nginx/o/2019/04/24/11973788t1h269b.jpg)
Näiteid ohtlikest leidudest aastal 2018
03. aprillil leidsid kaitseväelased Võrumaal Võru vallas kaevetöödel 9 mürsku. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad lisaks veel 32 mürsku.
29. aprillil said demineerijad teate Valgamaalt Tõrva vallast, kus põllutöödel oli traktori haakeriista vahele kinni kiilunud miinipildujamiin. Miin tehti kahjutuks.
02. mail leiti Jõgevamaalt Põltsamaa vallas lillepeenra rohimisel käsigranaat. Juhtum on hea näide sellest, et ka aastaid haritud mullast võib kevadel ootamatult plahvatusohtliku eseme leida.
31. juulil leiti Jõgevamaal Jõgeva vallas metsast suur kogus – 30 mürsku.
02. augustil andsid Viljandimaal Viljandi valla piirkonnas Võrtsjärves mängivad lapsed teada, et vees on lõhkekeha sarnane ese. Demineerijad leidsid kolm õppeotstarbelist lennukipommi.
06. detsembril tuli Tartumaal Tartu vallas ehitustööde käigus maa seest välja 9 miinipildujamiini.