Valgamaa kortermaja hakati teisaldama pealinna muuseumisse
Lisatud galerii Otepää lähedalt Räbi külast

Täna jõudis Lõuna-Eestist Tallinnasse vabaõhumuuseumisse esimene transpordiveos, mis on seotud nõukogudeaegse kortermaja teisaldamisega Otepää lähedalt Räbi külast.

Silikaattellistest korterelamu tükeldamine transpordiks, selle vedu umbkaudu 200 kilomeetri kaugusele ning uues asupaigas taas ülesehitamine on Eestis erakordne ettevõtmine, teatas vabaõhumuuseum.

Vabaõhumuuseumi ehitusinseneri Jaak Kõiva sõnul toimub hoone lahtivõtmine ja transport mitmes jaos ning esimene pool kortermajast on õnnelikult vabaõhumuuseumisse jõudnud.

«Esmalt rajati muuseumisse vundament koos paari kandva seinaga. Seejärel eemaldati majalt originaaldetailid ja katus, mis hoone kokkupanekul taas kasutusse võetakse,» selgitas Kõiva. «Pärast kortermaja välisseinte osalist lahtivõtmist ja esimeste seinaplokkide vedu pealinna on kõige raskem osa teisaldamise projektist tehtud.»

Kortermaja lahtivõtmine Räbi külas jätkub, järgmine vedu toimub homme. Seejärel tehakse kolhoosimaja lahtivõtmises ja transpordis väike paus, mille jooksul püstitatakse muuseumis praeguseks üle toodud seinaplokid.

Majakarbi valmimisele muuseumis järgneb nelja kolmetoalise korteri väljaehitamine, sisustamine ning temaatilise näituse loomine keldrikorrusele. Kolhoosiaegne kortermaja hakkab kajastama maainimese argielu 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Maaelu näitamine läbi erinevate kümnendite pakub värvikaid võrdlusmomente muutusterohkest 20. sajandist, teatas vabaõhumuuseum.

Vabaõhumuuseum jõudis Valgamaal Räbi külas asuva kortermajani nii, et esialgu otsiti süstemaatiliselt Tallinnast 100 kilomeetri raadiuses sama planeeringuga maju, kuid nendes elati veel sees või oli nende seisukord lootusetult halb. Parasjagu teise teemaga tegelenud teadur Hanno Talving sattus aga välitöödel Räbi külas sobivat maja nägema. Leiti omaniku kontaktid, võeti ühendust ning saadi kokkuleppele.

Nelja korteriga silikaattellistest ja eterniitkatusega hoone on umbes kolmkümmend aastat seisnud tühjana. Korralik katus ja see, et omanik on olemas olnud, on säästnud hoonet hullemast.

On tähelepanuväärne, et vabaõhumuuseum avas külastajatele uksed samal aastal, kui korterelamu tüüpprojekti Mirov-61 järgi Räbi külasse ehitati. Majas elasid farmitöölised, kaheksakümnendatel sai hoone ENSV Teaduste Akadeemia füüsika-keemiainstituudi valdusse ning majas hakkasid toimuma lastelaagrid, nii-öelda kolhoosi suvised töölaagrid. Kuna nii laagrikasvandikud kui ka personal tulid Venemaalt, ongi külaelanike seas kinnistunud ka nimetus „venelaste maja“.

Tallinnasse ületoodav kolhoosimaja on ehitatud 1963-1964 tüüpprojekti nr 61 järgi (arhitekt Boris Mirov) Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele.

Hoone ületoomist ja ehitustöid teostab Meisel Ehitus OÜ, silikaatkividega toetab AS Silikaat.

Tagasi üles