Endine Krabi kooli juht sai õiguse ka teises kohtuastmes
25. aprill 2019, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata prokuröri apellatsiooni ning muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega Võrumaal Rõuge vallas asuva Krabi kooli endine direktor Ale Sprenk õpilaste kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks mõisteti.
Sprenkile esialgu esitatud süüdistuse järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 selle kooli õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos.
Tartu maakohtu Võru kohtumajas 15. jaanuaril kuulutatud otsuses asus kohus seisukohale, et üheski episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimaldanud niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust.
Prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist ja Ale Sprenki süüdimõistmist.
Tartu ringkonnakohus otsustas, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum ei kinnita tõsikindlalt süüdistatava Ale Sprenki süüd. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisaldunud apellatsioonis niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jäi seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega.
Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuri apellatsioonis esitatud väitega, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ning rajanud otsuse oletustele.
„Kohtuotsusest nähtuvalt uuris ja analüüsis maakohus kõiki asjas kogutud tõendeid ning asus lõpptulemusena seisukohale, et kõigis süüdistuses esitatud episoodides esinevad kahtlused, mida kohtumenetlus ei kõrvaldanud. Teatavasti aga tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks,“ seisab ringkonnakohtu otsuses.
Ringkonnakohus veendus, et maakohus on hinnanud kõigi kohtule esitatud tõendite usaldusväärsust ja põhjendanud, millistel asjaoludel on süüdistatavat süüstavad tõendid kas ebapiisavad või vastuolulised.
„Süüstavates tõendites tõusetunud kahtlusi ei suutnud prokuratuur veenvalt kummutada. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei tähenda, et kohus oleks tõendite hindamise põhimõtteid rikkunud,“ nentis ringkonnakohus.
Kohus ei nõustunud apellandiga selleski, et ütluste sisuline nappus on ebaoluline. „Olukorras, kus saaks võimalikuks isiku süüdimõistmine pelgalt väites, et süüdistatav näiteks tõmbas kõrvast või sakutas, saaks oluliselt rikutud isiku kaitseõigus,“ märkis ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul.