Siim Saavik: miks omade eest ei seista?

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

On igati teretulnud, kui kogukonnad oma inimeste heaolu eest võitlevad ja end liigagi mugavalt kabinettidesse istuma sättinud pintsaklipslastele varbale astuvad. Rahvas peabki oma õiguste eest seisma – eriti veel siis, kui meie endi seast valitud rahvaesindajad seda ei suuda või ei taha või ei vaevu.

Oma õiguste eest seisavad kindlalt ka südikad põlvakad, kes võitlevad võitlust, mida mõnigi kõrgematel positsioonidel istuja juba ammu unustada oleks tahtnud. Asi on Põlva haigla ümber toimuvas segaduses. Miks segadus? Sest need inimesed, kes peaksid asjadest rääkima, ei tee seda. Info peidetakse peenelt mittemidagiütlevate vastuse taha. Põhjused on juriidilises mõttes ammendavad, inimlikus mõttes naeruväärsed.

Kas valla esindajate kohustus ei oleks Põlvamaa inimestele infot jagada?

Ei ole ju normaalne, et asutuses töötavad inimesed ei tea, mis uue juhi valimise ümber toimub. Samuti seda, miks ei sobi sellesse ametisse põlvakate oma mees, kes vähemalt pealtnäha asjadega hästi hakkama saab. Ja mis saab Põlva sünnitusosakonnast, mis on ühele maakonnale ju hädavajalik? Nendele küsimustele tahavad vastust lisaks haiglas töötavatele inimestele ka Põlvamaa teised elanikud. Sisukaid vastuseid aga pole. Julgen väita, et see ongi suure niinimetatud võrgustumise tagajärg, mille tulemusena kuulub enamik Põlva haigla osalusest Tartu Ülikooli kliinikumile. Tõsi, Põlva vallal on nõukogus siiski pool kohtadest, kuid tegelikkuses maksab ikkagi suurema osaniku sõna.

Üks asi, mis paneb imestama: kas valla esindajate kohustus ei oleks Põlvamaa inimestele infot jagada? Ametlikult on küll nii, et nõukogu eest kõneleb selle esimees, kuid see mees ei ole Põlvaga seotud. Küll on Põlvaga seotud valla kolm esindajat.

Nemad on ju tegelikult kursis sellega, mis toimub, ning peaksid ka kohalikke inimesi sellest teavitama. Mõistan, et Tartu Ülikooli kliinikumi esindajatel puudub lähedane kontakt ja isiklikud huvid, et Põlvas jätkaks sünnitusosakond tegutsemist ka järgmisel aastal või et haiglat juhiks kohalik mees. Küll aga peaksid selle eest seisma kohalikud rahvaesindajad, kes nõukogus otsuseid vastu võtavad. Juhi valimise kohta lubati aga infot jagada alles pärast tema ametisse kinnitamist ja sünnitusosakonna sulgemisotsuse ümbervaatamise asjus ei ole haigla nõukogusse kuuluvad valla esindajad ettepanekut teinud. Seda tean mina.

Soovin jõudu kohalikele inimestele, kes on võtnud südameasjaks kogukonna õiguste eest võidelda – loodetavasti võiduka lõpuni.