Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/10/29/457224t1h5767.jpg)
Valminud on Valgamaa ettevõtlusuuring 2011, mille eesmärk oli selgitada välja Valgamaa ettevõtjate vajadused, hoiakud ning tulevikuplaanid. Uuringu viis läbi Valga maavalitsuse ja Valgamaa partnerluskogu tellimusel Turu-uuringute AS. Analoogne uuring tehti maakonnas ka 2007. aastal ning seega sisaldas aruanne ka võrdlusi varasema uuringuga.
Kui eelmine uuring sattus Eesti majanduse tippaegadele, siis praegune viidi läbi ajal, mil majanduskriis hakkab Eestis läbi saama.
Maailmas jätkuvad samas siiski ärevad ajad, eriti just seoses euro püsimajäämise küsitavusega, sest paljud riigid pole suutnud oma majandust ega valitsemiskulusid uute tingimustega kohandada. Lühiajaliselt valitud strateegia ei õigustanud ennast. Mõned riigid ei asunud kärpima kulusid, vaid turgutasid majandust laenudega ja nüüd ollakse hädas suurte laenukoormustega.
Praegu tundub olevat ainuke väljapääs suurendada inflatsiooni ja seeläbi vähendada laenude mõju majandusele. Kuidas see plaan õnnestub, näitab aeg.
Valgamaal osales uuringus kokku 300 vastajat ja uuring viidi läbi telefoniintervjuudena. Selgus, et võrreldes 2007. aastaga on alla kümne töötajaga ettevõtete arv suurenenud. Kui varem oli selliseid ettevõtteid 81%, siis praegu on neid 91%. Sellest võib järeldada, et buumi ajal olid firmad suuremad ja kriisi ajal on vähendatud töötajate arvu.
Hea, et ettevõtteid pole likvideeritud, vaid on kohanetud uue majandusolukorraga ja pigem on vähendatud töötajate arvu kui lõpetatud tegevus. Tänases heitlikus majandusolukorras ettevõtted pigem keskenduvad ellujäämisele. Näiteks aastal 2007 olid pikaajalised plaanid 44 protsendil ettevõtetest, praegu on need vaid 33 protsendil vastanutest. Seega olid ettevõtjad varem ambitsioonikamad ja teadsid täpsemalt, mida soovitakse.
Suurenenud on nii toetust taotlenud kui saanud ettevõtete hulk. Rasked ajad sundisid ettevõtteid otsima raha seni kasutamata allikatest ja toetused muutusid eriti oluliseks just kriisi ajal. Toetuste taotlemise võimalus on alati olnud, kuid nende kättesaamine nõuab vilumust ja kogemust.
Kahjuks ei uuritud, palju ettevõtteid just tänu toetustele rasked ajad üle elasid, kuid oletada võib, et see oli vajalik lisaaeg ettevõtte jaoks kriisi ületamisel. Teisalt, kui ettevõtted jäävadki toetuste peale lootma, võib see saada ohtlikuks ning firma muutub nendest sõltuvaks. Toetuse äralangemine võib lõppeda aga kurvalt.
Alati võib esialgne tegevus ennast ammendada ja nii proovitakse kätt uutes valdkondades. Praegust trendi silmas pidades saab täheldada, et oluliselt on vähenenud huvi kaubandusvaldkonna vastu, kuid kasvanud põllumajandusega tegelevate ettevõtete arv.
See tähendab pöördumist vähem riskantsete valdkondade juurde, sest kas on kriis või mitte – süüa vajavad inimesed ikka. Praegune statistika näitab, et tooraine toodetakse Lõuna-Eesti põllumajanduses, kuid lisaväärtus sellele antakse Põhja-Eestis.
Uuring tõi ka välja, et ettevõtete soov koostööd teha on suurenenud ja ootused omavalitsuselt abi saada vähenenud. See on väga positiivne, sest kriis on õpetanud meid rohkem üksteist toetama ja ühiselt plaane tegema.
Ühiselt on alati lihtsam raskused ületada. Hea näide on Taluturu käivitamine Lõunakeskuses, kus ühistegevusliku algatusena on käima läinud suurepärane toodete ja toorainete turustamine ja väärindamine.
Võib ütelda, et Valgamaa ettevõtted on kriisi üle elanud. Vähenenud on küll töötajate arv firmades, kuid ettevõtteid oluliselt likvideeritud ei ole. Suurenenud on ettevõtjate oskus saada investeerimistoetusi ning rohkem tehakse koostöödki.