:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/02/12130585t1he602.jpg)
Küsitlus: kas Eesti vajab üleriigilist talgupäeva?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Contra, literaat
«Kampaaniatega kipub olema nii, et neid on ikkagi vaja, et torkida tagant tegema asju, mida võiks teha iga nädal. Sama asi on emadepäevaga, sest emal võiks külas käia ja midagi head teha ka iga päev. Aga ikkagi on hea, et on olemas päev, mis õhutab seda tegema. See võib tekitada kihelust ka muul ajal midagi head teha.
Suur osa viimaste aastate talgupäevadest on mul kulgenud jooksmise tähe all kas Vändra maratonil või enne seda Viljandi järve jooksul, kui «Teeme ära» oli 1. mail. Mulle tundub, et võisin olla päris esimesel talgupäeval, sealt on mälestuseks alles jäänud nõukaaja lõpust telefon, mille panin kõrvale seda päeva meenutama.
Kõige koledam asi, mis talgupäeval avastasin, oli natukene lagunenud mähe. See võtab väga jäleda kuju ja seda näppida pole sugugi meeldiv, aga kui koristama oled tulnud, ei saa seda ka maha jätta.»
/nginx/o/2019/05/02/12130586t1hd19f.jpg)
Avo Kirsbaum, Antsla vallavanem
«Arvan, et ikka on vaja. Inimesed mõtlevad vähemasti kord aastas, et ümbrus võiks olla korras ja mõned ühiskondlikud kohad saavad ilusamaks. Ega iseenesest asjad korda saa. Arvatavasti ma sel aastal avalikule talgule ei lähe, sest seekord tulevad talgud oma kodus.
Talgutel hakkasin käima juba põhikoolis, kui maanteede ääres toimus prügikoristus. Sealt on mul ergas mälestus, et kui me Nõiariigi juures Viljandi maantee ääres koristasime, pidas üks elumeeste auto kinni ja sealt toodi prügi meile kotti, mitte ei visatud aknast välja.»
/nginx/o/2019/05/02/12130587t1h871c.jpg)
Risto Sepp, RMK Valgamaa metsaülem
«Ei näe neil suuremat mõtet. Mul on oma tööga seoses 1992. aastast tulnud metsas nii-öelda talguid teha ehk prügi äravedu korraldada, aga asi pole paremaks läinud. Miks peaks kampaania korras välja kuulutama asju, mille korrasoleku eest iga päev hoolitsema peaksime?
Kohati on ilmselt ka teavitustööd vähe olnud. Näiteks üks kodanik pöördus minu poole, et teeme talgud. Olin nõus, aga siis selgus, et prügi asub eramaal. Seal tuleb aga talguteks omaniku luba küsida.
Eks ma ise ka ehk tahaks, et keegi minu eest koristaks, aga samas on see ebaõige.»
/nginx/o/2019/05/02/12130588t1h9a19.jpg)
Heino Tartes, pillimeister ja õpetaja
«Kindlasti vajab. Eesti on tänu nendele hulga puhtamaks saanud. Näen ka välismaal, et paljudes kohtades on rohkesti rääma ja rämpsu ning siis mõtlen, et nad vajaksid samuti ehk talguid – näiteks kas või Šveits võiks meist eeskuju võtta. Paraku leidub üle ilma inimesi, kes ei vali, kuhu praht visata.»