Algas metsloomade poegade aktiivsem liikumise periood

Põdravasikas. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud taas ülesvõtteid inimeste kokkupuudetest metslooma poegadega ning tavapärasest rohkem on näha nendega ka liiklusõnnetusi.

Paljudel puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises situatsioonis käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.

„Meie looduses elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,“ kommenteeris Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid. Korts lisas, et „tuleks arvestada sellega, et meie kohumised häiriksid kevadperioodil metsaelanikke võimalikult vähe“.

Maikuus sünnivad põtradel vasikad, karud liiguvad ringi poegadega, metssigadel on põrsad ja lindudel on käimas pesitsushooaeg.

EJSi tegevjuhi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad sarnased reeglid ka lindudele. „Ei tohiks ligineda linnule, kes on silmnähtavalt erutunud“, selgitas Roht. „Kui aga leiad linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt,“ selgitas Roht. Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, seetõttu võivad nad aga kiskjatele kergeks suupisteks saada.

EJS jagab ka nõuandeid juhuks, kui peaksid siiski metslooma ja poegadega kokku sattuma:

· Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom sind rünnata.

· Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.

· Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ning seeläbi ise ohvriks sattuda.

· Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).

· Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.

· Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal.

· Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.

· Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313).

· Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.