:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Maaeluminister Mart Järvik andis laupäeval Võrus Stedingu majas Vana-Võromaale pidulikult üle rändkahvli ja kuulutas Vana-Võromaa maitsete aasta ametlikult avatuks.
VIDEOLUGU: Rändkahvli saabumisega avati Vana-Võromaa maitsete aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, mille toidukultuurile ja -toodetele pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel. 2016. aastal kandis tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa ja 2018. aastal Pärnumaa.
«Heast korralikust söögist on Vana-Võromaal alati lugu peetud. Päris õiged ja maitsvad Vana-Võromaa toidud on ise tehtud, umatettü – nõnda, nagu emad ja vanaemad on seda ikka teinud. Kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või kohalikelt inimestelt lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk,» ütles Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.
Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul on Vana-Võromaa juba varemgi toiduvaldkonnas silma paistnud: «Seal on palju tublisid ettevõtjaid ja huvitavaid toidutooteid ning seda on osatud märgata ja teadlikult arendada. Peatselt tähistatakse kohaliku kaubamärgi Uma Mekk 10. sünnipäeva. Seda märki kannab ligi 300 toorainet, toitu või rooga pea 100 ettevõttelt.»
Vana-Võromaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast «Eesti toit 2015–2020», mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev.