Putukatõrjevahendeid ostes tuleb veenduda nende sobivuses, kasutamisel tuleb võimaliku mürgistuse vältimiseks lugeda toote etiketti ja järgida tootja juhiseid.
Tõrjevahenditega tuleb olla ettevaatlik
Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialisti Kaja Ilmarineni sõnul tuleb sääse- ja puugitõrjevahendit valides veenduda, et tootel on terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number. See annab kasutajale info, et toote ohutus ja tõhusus on katseliselt tõestatud. Eestikeelsed omaduste kokkuvõtted on kättesaadavad Euroopa kemikaaliameti veebilehelt, teabe leidmiseks tuleb toote nimi sisestada veebilehe parempoolsesse otsingumootorisse.
Samuti tasub Ilmarineni sõnul meeles pidada, et lastele mõeldud tooted ei pruugi täiskasvanutel toimida ning et inimestele mõeldud tooteid ei sobi lemmikloomadele. Loomadele on mõeldud spetsiaalsed tõrjevahendid, mille etiketil peab samuti olema terviseameti või ravimiameti väljastatud number.
Levinum väärinfo on, et looduslikku päritolu tooted on ohutumad või lausa ohutud võrreldes sünteetilisi aineid sisaldavate toodetega. Ka loodusliku tootena müüdav tõrjevahend võib sisaldada sünteetilisi komponente. Enamik sääse- ja puugitõrjevahendeid on nahale kantavad ja seetõttu tohivad need peale toimeainete sisaldada üksnes kosmeetikatoodetes lubatud aineid. Ka looduslikku päritolu eeterlikud õlid on puhtal kujul ülitundlikkust tekitava toimega.
Haigusi levitavad Eestis peamiselt puugid, kandes nii borrelioosi kui entsefaliiti. Kui püsivaid kesknärvisüsteemi häireid põhjustada võiva ravimatu entsefaliidi vastu saab vaktsineerida, siis borrelioosi ennetamiseks tuleb kokkupuudet puukidega vältida. «Esmane tõrjeabinõu on keha katmine riietega. Puugid paistavad välja heledatel liibuvatel ning pikkade säärte ja varrukatega rõivastel. Sääskede puhul on soovitatav kanda avaraid pikkade säärte ja varrukatega rõivaid ning võimalusel kasutada sääsevõrke,» ütles Ilmarinen.