Tomi Saluveer: super­ministeerium II

Tomi Saluveer

FOTO: Arvo Meeks

Tallinnas valminud uude superministeeriumisse kolisid poolteist aastat tagasi viie ministeeriumi ametnikud. Suur-Ameerika tänaval asusid tööle kaheksa ministrit ja ligikaudu tuhat töötajat. Teiste seas on seal osaliselt haridus- ja teadusministeerium, millest osa viidi 2001. aastal üle Tartusse. Peagi hakkasid aga ametnikud tagasi Tallinnasse tilkuma. Väidetavalt on Tartus tööl käimine raske ning töö pealinnas pakub rohkem sünergiat.

Ministeeriumi selline poolitamine polegi ilmselt õige. Parem oleks ehitada Tartusse hoopis teine Eesti superministeerium, kuhu saaks Tallinna eeskujul kolida samuti näiteks viis ministeeriumi. Pealinna kaksiktorni ehitusprojektid on veel trükisoojad ning kogemus värske. Riigiasutustele ehitataks teine moodne büroohoone, kuid mitte Põhja-Eesti, vaid Lõuna- Eesti pealinna.

Lõuna-Eestile tähendaks see meeletult palju, sest looks töökohti siinsetele spetsialistidele. On ju Taaralinn nii Võru-, Valga- kui ka Põlvamaa elanikele reeglina vaid tunnipikkuse sõidu kaugusel. Samuti saaksid kodukanti tagasi pöörduda spetsialistid, kes töö pärast pealinna kolinud.

Veelgi parem oleks, kui Tartusse koliks kogu valitsus. Nii valmiks kindlasti nagu imeväel neljarealine Tallinna–Tartu maantee, Tartu lennujaama ajagraafik tuleks aga täiesti ümber teha. Kagu-Eesti puhkeks õitsele.

Parem oleks ehitada Tartusse hoopis teine Eesti superministeerium, kuhu saaks Tallinna eeskujul kolida samuti näiteks viis ministeeriumi.

Ministeeriumites töötas eelmise aasta lõpu seisuga kokku 2492 inimest. Kui arvestada, et tuhandele töötajale ehitatud superministeerium valmis ligi 30 miljoni eest, siis kõigi ministeeriumide töötajate mahutamine ühte hoonesse läheks maksma 75 miljonit eurot. Ilmselt vähemgi, sest palju oleks ühiseid ruume. Kindlasti saaks riik suure osa rahast tagasi olemasoleva kinnisvara müügist.

Mis on Tallinnal kaotada, kui valitsus koliks Tartusse? Kas ametnikud, kes ei soovi Lõuna-Eestisse kolida, jääksid tööta? Vaevalt, kui vaadata praegust tööjõupuudust. Oma ala spetsialistid leiaksid endale kindlasti pealinnas uue töö, kas või erasektoris. Teised aga võiksid endalt küsida: miks peaks Tallinna liiklusummikutes vaevlema, kui rahulikum elu ootab pealinnast eemal? Äripealinnaks jääb Tallinn niikuinii.

Maaelanikkond vananeb ja noored kolivad ära. Mingi võluvits ei ole ka kaugtöökohtade loomine. Riik võiks seega isikliku eeskujuga anda võimsa signaali, et hoolib tõesti terve Eesti tulevikust.

Tagasi üles