Rattahunt väntab Mõnistest Võrru sauna

Mõniste kandis elav Toivo Kuslapuu käib rattaga iga nädal Võrru sauna ja veab slepis paadis pillimehi. Foto: Arved Breidaks

• Mees veab ratta taga paadis pillimehi
• Vana «meestekaga» rattamaratonile
• Sõnaseadja tegi joomisega lõpparve

Mõniste mees Toivo Kuslapuu (69), hüüdnimega Hall Hunt, võtab reedeti oma päevinäinud jalgratta «Ukraina» ja väntab sellega 45 kilomeetrit Võru linnasauna, sest kusagil lähemal avalikku ihuharimispunkti lihtsalt enam pole.

«Sellega saab mul tuleval aastal Mõniste ja Võru vahet sõidetud 25 aastat,» tunnustab Toivo oma kulunud, kuid endiselt töökorras «ukrainlast», millega on ta lisaks tarbesõitude tegemisele osalenud ka rattamaratonidel.

Tavaliselt väntab mees rattaga reedeti Võrru, et käia saunas. Sedamoodi saunas on ta käinud seitse aastat, sest kodule lähemal paraku ühtegi avalikku sauna enam pole. «Mõnistes pani vald sauna kinni, sinna tehti nüüd noortekeskus. Teenindusmajas (s.t hooldekodus) saun on, aga sinna mind sisse ei lasta. Apes pole, Varstu pani ka kinni – tehti baar. Nüüd pole baari ega sauna, mitte midagi,» selgitas ta.

Vajadusel haagib ta rattale sappa ratastel paadi, et vedada pillimeest, küttepuid või teha soovijatele lõbusõitu. Paat slepis, saabus Toivo Võrru ka kolmapäeval kui tähistati Euroopa päeva. «Oleks sõitnud lõõtsamehega, aga lõõtsamees ei tulnud,» kahetses ta. Mõnistest Võrru jõudis mees kolme tunniga: «Kell 9 tulin tulema ja enne 12 olin Võrus.»

«Ma olen maratoni ka sõitnud,» jätkas Toivo. «Viimane oli Ape maraton, 1400 tükki (osalejat) oli ja mina olin ainukesena hariliku rattaga. Lätlased ütlesid, et «jummal hoidku».»

Kuigi Toivo «ukrainlane» kipub mõnest kohast roostetama, on raam tugev ning peale liikuvate osade pole sõiduriist varuosi vajanud. Ka sadul pole enam originaal, sest vana seanahkne istmikualune kippus püksid läbi kulutama.

Viimased 11 aastat on Toivo Kuslapuu olnud kaine mees, kuigi varasemalt meeldis tal meestega poe juures meelt lahutada. «Lehmal on üks vasikas, aga kui ma poe juurde läksin, oli mul 10 «vasikat». Pidin neid kõiki jootma,» meenutas ta. «2008 lõpetasin lepingu. Mõttetu värk. Sõbrad, joodikud kadusid kõik ära,» puistas ta lihtlauseid. «Ma jõin Vana Tallinnat ja Saku Tumedat. Päris solki ei joonud. Kes pidevalt suuri õllesid joovad plastmasspudelist, noil on kõigil jalad läbi. Ta reageerib kuigipalju plastmassiga ja tapab kõik mehed ära.»

Lisaks pillimeeste vedamisele tegeleb Toivo Kuslapuu innukalt laulusõnade kirjutamisega, mida ta on enda sõnul paari tuhande ringis valmis treinud.

Ka telefon on Toivol aus ja läbiproovitud. Foto: Arved Breidaks