Aukodanik Ilmar Tagel: teisest viiulist näitlejaks

Terve elu on Ilmar Tagel olnud seotud Põlva rajooni ja sealse kultuurieluga – nii punavõimu ajal kui hiljemgi. Foto: Indrek Sarapuu

Kõrvaltvaatajatele võib Põlvast jääda mulje, nagu poleks seal piisavalt väärikaid kodanikke, kellele teenete eest tiitleid jagada, sest sel aastal tuli kaks kõrget tunnustust justkui ühele ja samale mehele – Ilmar Tagelile. See arvamus on aga petlik, sest tegelikult on nii, et Põlva vallas elab ja tegutseb kaks samanimelist aktiivset meest, kelle teed elus aeg-ajalt ikka ristuvad.

Esimene asi, mis kaht Ilmar Tagelit ühendas, oli praeguses Kanepi vallas asunud Karaski koolis nurgas seismine. Üks oli toona küll esimeses ja teine seitsmendas klassis ning pahandusedki olnud erinevad, aga ühendas karistus. Kool on ühendanud kaht meest veelgi: mõlemad on õppinud nõukogude ajal Moskvas kõrgemat parteitööd. Mehed töötasid ka samas majas, Põlva tollases partei- ja täitevkomitees, tänases muusikakoolimajas.

Ilmar Tagel vanem, kellest meil pikemalt juttu tuleb, on naljatades endisele maavanemale Priit Sibulale muusikakoolis kohtudes öelnud, et ta mängis siin ruumides kunagi teist viiulit. Maavanem polnud tollest allegooriast kohe aru saanud, aga Tagel oli omal ajal partei rajoonikomitee teine sekretär, tegeles peaasjalikult kultuuri- ja isetegevusküsimustega ning kureeris paljusid valdkondi, mis tänapäevalgi üsna elujõulised. Nii pole imestada, et tänu seal sõlmitud kontaktidele ja saadud kogemusele on Tagel innukas osaline kohalikus teatrielus ja laulnud pikalt kammerkooris. Ka laulupidude korraldamine oli mehe üks põhiülesandeid, kuid erinevus tänapäevaga on ehk ennekõike selles, et nüüd ei ole need peod ja tegevused ideoloogiliselt kõrgelt laetud.