Kalakaitseinspektorid leidsid Peipsil ja Lämmijärvel mitu rikkumist

Ebaseaduslike võrkude väljavõtmine.

FOTO: Keskkonnainspektsioon

Eesti ja Vene kalakaitseinspektorid viisid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel läbi ühisinspekteerimise, mis hõlmas mõlema riigi veeala Kolpino saarest Vasknarvani. Kontrollimisel keskenduti kutseliste kalurite ja püügil olevate püügivahendite kontrollimisele.

„Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalaressurss on ühine, sest kala kontrolljoonest kinni ei pea ja liigub nii Eesti kui Vene poolel. Sellepärast on kalaressursi kaitsmine kahe riigi ühine mure ning selleks on sõlmitud ka vastavad kokkulepped. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni istungi protokolli kohaselt viiakse läbi kaks korda aastas ühisinspekteerimisi mõlema poole veealal,“ selgitas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.

Seekordne ühisinspekteerimine toimus kõigepealt (22.-26. aprillini) Vene poolel, millest võtsid osa meie kaks keskkonnakaitseinspektorit ja kohe seejärel (29. aprillist 3. maini) Eesti poolel, kus osales kaks kalakaitseinspektorit Venemaalt.  

Ühisinspekteerimise käigus kaardistati Lämmijärve Venemaa poolsel veealal 22 püügil olevat mõrrajada ja seitse üksikut mõrda - ühekokku 202 mõrda.

Tuvastati üks isik, kes oli jõudnud püügile seada kahest võrgust koosneva võrgujada ning paadis oli veel kuus püügile asetamiseks ettevalmistatud nakkevõrku. Kuna isikul puudus võrgupüügiks vajalik luba, alustasid Venemaa inspektorid menetlust ja võtsid menetluse käigus asitõendina kaasa paadi koos mootoriga ning paadis olnud püügivahenditega.

Lisaks avastati Peipsi järves Venemaa poolsel veealal kaks ebakorrektselt märgistatud ja tähistatud võrgujada. Märgistuseks oli pandud pudel ja puudusid võrgujada otsi tähistavad lipud. Võrgud püügile asetanud kalurite suhtes alustati menetlust ning anti korraldus avastatud puudused kohe kõrvaldada.

Kontrollimisel avastati Peipsi ja Lämmijärve Venemaa poolsel veealal ka kuus selguseta kuuluvusega ehk ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta võrgujada, mis püügilt eemaldati.  

„Meil on ebaseaduslike võrkude väljatõmbamine lihtsam, kuna saame seda teha võrgumasinaga. Vene kolleegid eemaldavad võrke jätkuvalt käsitsi,“ märkis Kask.

Kuna Lämmijärve Eesti poolsel osal oli keskkonnainspektsioon mõrdade kaardistamise juba eelnevalt läbi viinud, tutvustati Venemaa kalakaitseinspektoritele meie kaardistustulemusi, mille järgi oli Lämmijärve Eesti poolsel osal püügile seatud 49 mõrrajada ja 14 üksikut mõrda, kokku 225 mõrda. Meie poolt läbiviidud kaardistuse tulemuste suhtes Venemaa kolleegidel etteheiteid ei olnud. Püügivahendite märgistuse ja tähistuse nõuete rikkumisi ei tuvastatud.

„Lämmijärve kalurid nii Eesti kui Venemaa poolelt on arvamusel, et püügikoormus on vastaspoolel kindlasti oluliselt suurem. Mõrdade kaardistuse tulemuse põhjal saame öelda, et Lämmijärvel kasutatakse kummalgi poolel mõrrapüügil umbes 200 mõrda. Lämmijärves asuvad mõrrad on pärast inspekteerimist kantud Keskkonnainspektsiooni OP-KKI kaardirakendusele, mis annab hea ülevaate Lämmijärve üldisest püügikoormusest,“ selgitas Kask.  

Lisaks kontrolliti Lämmi- ja Peipsi järvel Eesti poolsel veealal ühisinspekteerimise käigus 19 kalurite paatkonda, kes tegelesid kutselise püügiga ning käidi kolmel korral sadamas püügilt saabuvatel kaluritel vastas, et kontrollida lossimisi.

Lossimiste kontrollimisel tuvastati üks rikkumine: nimelt oli üks kalur oli jätnud pardale alamõõdulisi koha kaaspüüki ületavas koguses. Teine rikkumine tuvastati veekogul ja ka seal oli üks kalur jätnud pardale alamõõdulisi kohasid rohkem, kui kaaspüügil lubatud. Mõlema juhtumiga seoses alustati väärteomenetlust.

Lisaks kalurite kontrollile pöörati ka tähelepanu püügil olnud nakkevõrkude silmasuurustele ning tähistuse ja märgistusnõuetele. Püügil olnud nakkevõrgujadade kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud. Küll aga avastati Peipsi järves kolmes erinevas kohas jääga püügikohast eemale triivinud ja räbaldunud nakkevõrke, mis eemaldati veekogust.

„Kuna kalaliigid on mõlemal pool kontrolljoont samad ja püügivahendid kala kättesaamiseks sarnased, on ka rikkumised mõlemal kaldal üsna ühesugused,“ ütles Ivo Kask kontrolli tulemusi kokku võttes.

Tagasi üles