Galerii: Põlvamaa aasta emaks kuulutati kunstnik Epp Margna

Indrek Sarapuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reede õhtul anti ühendatult Põlvamaa lasteaedade laulupäeva finaalkontserdiga  Lapselt Emale üle ka maakonna Aasta Ema tiitel. Kontserdil esinesid Põlvamaa lasteaedade tublimad laulapsed ja kogu sündmust viisid läbi Adeele Sepp ja Jaan Jaago.

Aasta emaks oli nomineeritud kaheksa kandidaati, kellest seitse ka ise kohal viibisid ja tänu meened ja lilled said. Aasta emaks kandideerisid peale Margna veel Mari Eensaar, Anneli Kaasik, Signe Paekivi, Enel Liin, Ilse Länik, Inge Ojala Pihlaja ja Küllike Kaldoja, kes kõik ka väga armastatud inimesed nii oma peredele kui ka maakonnas.

Aasta ema Epp Margna sõnas, et talle tuli tiitel ootamatult. „Ema olla oma lastele  on loomulik ja siin ei oska tunnustust oodata. Olen Põlvamaal elanud 20 aastat.,“ sõnas Margna. Väga oluline on, et lisaks ema rollile oleks naisel omad huvid, loomingulised väljundid. Kui saan tegeleda nii ühe kui teisega, olla kodus perenaine samal ajal jätmata unarusse oma loomingulisi ideid ja vajadusi. Nende ühendamine annabki jõudu juurde. Üks ilma teiseta ei toimiks kindlasti.“

Aasta emana ja naisena toetab Epp Margna meie presidenti, kes on samuti naine, ema ja vanaema, viimase aja väljaütlemisi ja samme, mis puudutab valusalt lähisuhtevägivalda ning naiste positsiooni ühiskonnas tervikuna.  „Ma pole kunagi oma elus pidanud kogema, et mind naisena oleks alavääristatud ja kui ma nüüd kuulen, et seda nii palju ikkagi on ning on kogu aeg olnud, siis selgelt ma meie presidendi toetaja.“

Tulevastele emadele ütleb tänavune Põlvamaa aasta ema, et elus tuleb leida enda tee, et teha asju ise, ilma et see oleks kuidagi peale sunnitud. „Kui see on leitud, lahendevad ka kõik teised asjad.“

„Epp Margna väärib Aasta Ema tunnustust ja tiitlit, sest ta on lihtsalt parim! Parim nii emana  kui kogukonna liikmena, kes on eeskujuks ja toetajaks, meie ühise Eesti elu edasikandja," nii oli kirjas taotluse tekstis.

Epp Margna on kasvatanud ja kasvatab nelja tütart, kelle arengusse on panustatud hoolt ja armastust nii palju, et lapsed on haritud ja väärikad kodanikud. Epp peab vajalikuks, et iga inimene saab võimetekohaselt areneda ja tegutseda, ta suudab luua positiivse ja toetava kasvukeskkonna, kus lihtsalt sirgub parim vili.

Epp võib uhke olla oma tublide laste üle. Nii on üks tütar bioloogiaalase doktorikraadiga, teisel on inseneri magistrikraad, kolmas on saanud meditsiiniõe ja juura kõrghariduse, noorim tütar on Kanepi gümnaasiumi väga tubli ja ettevõtlik gümnasist.

Kanepi gümnaasium on uhke Kadri ja tema ema üle. Epp Margna on alati abivalmis, kooli toetav, ta on olnud eelmisel hooajal ka kooli hoolekogu esimees. Epp on tasakaalukas, ta ütleb alati välja seisukohad, mis on kaalutletud, läbimõeldud ja suudab neid kaitsta. Ta arvestab tema ümber olevate inimestega, hoolib neist – ta on eeskujuks ega tee ülekohut. Epp on originaalne, rahulik, mõistev ja alati positiivne.

Pereväärtused – need on lisaks stiilsele ja isikupärasele kodule eelkõige inimesed. Epp on salliv, külalislahke ja huvitav. Tema kodus on kõik oodatud. Nii on tema pere võõrustanud klassigruppe kui alati osalenud õpilasvahetuses, kus tuleb majutada võõramaalasi. Lisaks soojale peretundele valitseb Epu kodus ka maaläheduse ja keskkonnahoiu hõng. Loodus, mets, õhk, taimed – need on samatähtsad kui oma pere. Pere on laiema mõistega kui isiklikud lapsed, nende kodus on alati oodatud ka Kadri poolõde ja –vend. Soojad suhted peres on tugev väärtus ja märkimisväärne tunnus.

Epp on toimekas ja aktiivne, ta lööb kaasa nii kodukoha kui Eesti kultuuri arendamises, olgu need meenete, alevi ostukohtade kujundamised, töötubade korraldamine või pärimuskultuuri edasi andmine. Kunst ja kultuur on läbivad teemad Epp Margna kodus ja peres. Ta on traditsioonide austaja ning nende edasi kandja.

Tütar Kadri on kirjutanud oma emast: „Minu ema alati öelnud, et perekond on suurim väärtus, ning nende sõnade järgi on ta ka tegutsenud. Epp teab alati, kuidas igale probleemile lahendus leida, isegi kui need lahendused on vahepeal päris ootamatud. Ta on mulle ja mu õdedele alati eeskujuks olnud ning tänu temale on kohusetundlikkus, ausus ja ettevõtlikkus meie jaoks normaalsus.

Mind on ikka ja jälle hämmastanud, kuidas Epp alati pikemalt kaalumata on nõus aitama oma lapsi, kui tahes palju tema enda väärtuslikku aega selle peale ei kuluks. Vahet ei ole, kas tegu on mõne näidendikostüümi või ootamatu projektiga, mis on vaja kooli jaoks valmis teha, mu ema on ikka nõus õmblema valmis kaksteist kikilipsu või liimima kokku ühe papist nõiakübara. Tal ei teki kunagi hetki, kus ta ütleks, et temal selle jaoks ei ole või kas on ikka sellist asja tarvis.

Terve oma elu on Epp olnud kunstnik ning tema looming kannab edasi väärtusi loodusest ja meie põliskultuurist. Kunstnikuna on tal pikemat aega olnud tihedat koostööd Tartu Loodusmajaga, Võru instituudiga ja paljude teiste kohalike ettevõtjate ja tegutsejatega. Oma uue isikunäitus „Samas ruumis“ pühendas Epp nendele liikidele, kellega koos me oma maailmaruumi jagame ja kes tegelikult vääriksid meie tähelepanu palju rohkem. Ta nii mulle kui ka mu õdedele õpetanud, kuidas hinnata loodust oma ümber. Seda lausa nõnda kirglikult, et minu kõige vanem õde Liina läks ka ülikooli bioloogiat õppima ning nüüd on lausa doktorikraadiga teadlane.

Kõik oma lapsed on Epp kasvatanud üles maal elades. Viimased kaheksateist aastat on möödunud ilusas talukohas Kaagvere külas. Lisaks pühendunud aiapidamisele, on Epp kasvatanud ka kanu ning vahepeal ka küülikuid. Suurt majapidamise, laste ja oma enda loomingulise karjääri vahel tasakaalu leidmine on tal alati väga hästi õnnestunud.“

Märksõnad

Tagasi üles