Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Terviseamet: puukentsefaliidi vastu pole veel hilja vaktsineerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puuk.
Puuk. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mais pole veel hilja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega alustada ega aegunud kaitset uuendada – esmavaktsineerijatel tuleb hooajalise kaitse saamiseks teha kaks vähemalt kuuajalise vahega kaitsesüsti, teatas terviseamet.

"Soovitame vaktsineerimisega enne suve alustada, sest puukentsefaliit on Eestis laialt levinud endeemiline haigus," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. "Pärast teise süsti manustamist võib kümne päeva pärast juba rahulikult loodust nautida."

Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Kordussüste tuleks teha iga kolme kuni viie aasta tagant. Lapsi on lubatud vaktsineerida alates aasta vanusest. Vaktsineerimisel võib kasutada ka kiirskeemi, kui kaitset soovitakse kiiresti. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda. 

"Me kindlasti ei soovita jääda lootma puukentsefaliidi ennetuses nii-öelda looduslikele vahenditele nagu küüslaugu söömine või sellega jalanõude määrimine," märkis Dontšenko.

Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligi 100 puukentsefaliidijuhtu: eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet 87 haigusjuhtu.

Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saaremaa Hiiumaa ja Pärnumaa.

Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud üks haigusjuht.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.

Puugihammustuse vältimiseks tuleks kanda heledat pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata. Püksisääred tuleb toppida sokkide või kummikute sisse. Kasutada tuleb putukatõrjevahendeid ja pärast looduses viibimist peaks kogu keha üle kontrollima – lastel seejuures ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud, tuleb puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis loevad juba paar esimest tundi.

Tagasi üles