Tuleohutusnõudeid ei täidetud ligi 70% kontrollitud majutusasutustes

Lisaks tuletõkkeustele oli probleeme ka tulekahju alarmi ja evakuatsioonivalgustusega, samuti ei olnud evakuatsiooniks mõeldud trepikojad ja koridorid kergesti läbitavad ning väljapääsud olid kas lukus või oli uste ette midagi kuhjatud. Foto: Päästeamet

Möödunud nädalal kontrollis päästeamet reidiga esmakordselt tuleohutusnõuete täitmist Eesti majutusasutustes. Kontrolliti 197 majutusasutust, sealhulgas nii hotelle kui ka ühiselamuid ning puudusi leiti 135 hoones.

Põlva-, Valga- ja Võrumaal kontrolliti kokku 33 asutust, Tuleohutusnõuete rikkumisi leiti nendest seitsmeteistkümnes – seega peaaegu pooltes.

Kõige hullem oli olukord kolmest maakonnast Põlvamaal. Maakonnas kontrolliti üheksat asutust, puudusi leiti neist kaheksas. «Viiest kohast leiti hooldamata küttesüsteemid. Kolmel korral oli hooldamata ja kontrollimata tulekahjusignalisatsioon ja ühes kohas puudus signalisatsioonisüsteem,» loetles puuuseid Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. «Neli rikkumist oli seotud evakuatsiooniteedega: kas puudus nõuetekohane valgustus või oli evakuatsioonitee märgistamata.» Kõigi nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks alustati haldusmenetlust.

Võru maakonnas kontrolliti reidi käigus kokku 9 asutust. Tuleohutusnõuete rikkumisi leiti neist viies. Ühel juhul alustati karistuse määramiseks väärteomenetlust, teiste rikkumiste puhul piisas suulisest hoiatusest ja korraldusest puudus tähtajaliselt kõrvaldada.

Ühel puhul alustati ka haldusmenetlust. See tähendab kirjalikku ettekirjutust, millega määratakse rikkumise kõrvaldamiseks tähtaeg ja sunniraha, mis tuleb maksta, kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata. Selline ettekirjutus tehakse tavaliselt siis, kui leitakse tuleohutuse tagamisel ehituslikke puudujääke, mille kõrvaldamine aega nõuab.

Sel korral tuli Kiige andmetel haldusmenetlust alustada Väike-Orava puhkemajas, kus evakuatsioonivalgustus oli kontrollimata ja kolm evakuatsiooniväljapääsu ei olnud seestpoolt võtmeta avatavad. «Need peavad aga olema seestpoolt võtmeta avatavad, et õnnetuse korral külastajad sealt takistusteta välja saaksid,» rõhutas päästeameti esindaja.

Kiiduväärt oli tema sõnul seevastu olukord Võru vallas asuva Roosu Talu Vabaajakeskuses, kuhu reidist kuuldes lausa uhiuued kustutid oli soetatud ning kus kõik tuleohutusnõuded olid korralikult täidetud.

Valgamaal oli olukord kolmest maakonnast kõige parem. Kontrolliti tema 15 asutust, puudusi leiti kuuest majutuskohast. «Neljas majutuskohas ei olnud ehitis nõuetekohaselt tuletõkkesektsioonideks jaotatud. Nendes kohtades alustati haldusmenetlused, millega anti puuduste kõrvaldamiseks tähtajad ja määrati sunnirahad, mis tuleb maksta, kui nõudeid tähtajaks ei täideta. Kahes majutuskohas oli küttesüsteem hooldamata.»

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul osutus üleriigiliselt suurimaks murekohaks tuletõkkeuste hoidmine avatud asendis. «Hoonete omanikud on teinud kalli investeeringu ja paigaldanud tuletõkkeuksed, et vähendada varakahjusid ja säästa inimelusid. Avatud uksest tulekahju olukorras siiski kasu ei ole ja seega läheb kallis investeering piltlikult öeldes vett vedama.»

Kokku alustati reidi tulemusena üleriigiliselt 33 väärteo- ning 57 haldusmenetlust.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast ka reididena kontrollkäike. Need annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate.

Möödunud aastal toimus Eesti majutusasutustes 17 tulekahju.