Viktoriini parimate sekka jõudsid nii Tõrva kui Valga õpilased

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Tõrva gümnaasiumi edukaid oslaejaid juhendas õpetaja Liia Ortus.
Arhiiv/Valgamaalane
Tõrva gümnaasiumi edukaid oslaejaid juhendas õpetaja Liia Ortus. Arhiiv/Valgamaalane Foto: Ülla Tamm/Valgamaalane

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) interaktiivsest viktoriinist võttis sel õppeaastal osa 471 klassi 150 koolist üle Eesti, tulemuse sai kirja 5250 õpilast.

1.–4. klasside arvestuses jagas Tõrva gümnaasiumi 4.b klass 1.–7. kohta. sama kooli 2.b tuli kaheksandaks. Mõlema klassi õpilasi juhendas õpetaja Liia Ortus.

10.–12. klasside seas olid edukad Valga gümnaasiumi noored. 1.–4. kohta jäi jagama 10.r klass. Sama kooli 10.h oli kuues, 11.r kaheksas ja 10.m kümnes. Kõiki Valga koolinoori juhendas õpetaja Jaan Uudelt.

18. korda toimunud viktoriin on mõeldud abiks loodusainete õpetamisel. Selle käigus uuritakse looduse aasta tegijaid mullast aasta liblikani ja samblast aasta loomani.

«Viimastel aastatel on küsimused koostatud selliselt, et need seoksid loodus- ja kirjandusteadmisi,» rääkis RMK Põhja-Eesti teabejuht Tiina Neljandik. «Tänavu oli nooremal vanuserühmal vaja vastus leida Kunksmoori lugudest ja sellega tulid nad ilusti toime.»

Vanemale vanuserühmale oli aga Tammsaare «Tõest ja õigusest» pärit lõik rehapulkade valmistamisest soo peal kasvavast sajakoorsest keeruline. «Seda just seetõttu, et paljud, kes internetist vastust otsides kiiresti leidsid vasteks kikkapuu, ei leidnud sellist varianti vastusevariantide seast,» tõi Neljandik teise näite. Nimelt on kikkapuule sajakoorse nimi hiljem külge hakanud ja ajast aega on sajakoorseks nimetatud hoopis kuslapuud, mis oli ka õige vastus.

«Kikkapuu kasvab meil looduslikult ainult Koiva puisniidul, nii et Vargamäel ei saadud sellest küll kuidagi rehapulki teha. See küsimus aitas ehk mõista, et ka internetiallikatesse peab kriitiliselt suhtuma ja infot otsides loogikat ning arutlusoskust kasutama,» loodab Neljandik.

Keerulised olid veel näiteks küsimused, kus tuli põlispuu liik foto järgi ära tunda. Fotol oli Meriküla mänd, aga kuna mändi on harjutud nägema sirge ja sihvakana, pakuti vastuseks kõikvõimalikke teisi puuliike. Samuti pakuti kopra rahvapäraseks nimetuseks «kaber», mis tähendas vanasti hoopis metskitse. Noorema rühma vastajad pakkusid, et harvester teeb ära kümne inimese töö, kuigi õiges vastus oli 80. Rohkesti oli ka õigeid vastuseid.

Metsaviktoriinil osaletakse klasside kaupa. Selleks, et klassi tulemus arvesse läheks, peab vastama vähemalt 75% õpilastest. Neil õpilastel, kes said palju punkte, kuid klasside edetabelist selle nõude täitmata jätmise tõttu välja jäid, ei maksa kurvastada – igaüks näeb oma tulemusi üldtabelist ikka. Kindlasti hindavad õpetajad nende häid õpioskusi ja teadmiste omandamise tahet.

Parimad klassid saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub ka bussikompensatsioon programmile sõiduks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles