LUGU AASTAST 2019 ⟩ On nad spioonid või poliitilised põgenikud?

Andrei ja Denis tulid üle piiri mitte kaugel mullu kevadel valmis saanud uuest piirilõigust. Foto: Arved Breidaks

• Kaks vene meest palus poliitilist varjupaika
• Meeste päritolu tekitas tugevaid kahtlusi
• Varjupaiga saamise asjaolud on salastatud

Seljas eraldusmärkideta laigulised militaarrõivad, enesekaitseks taktikalised noad, torkenaasklid ja pipragaas, otsivad kaks Venemaalt Eestisse imbunud meest piiriäärses Sirgova külas lähenevat mootorimürinat kuuldes võsastikus varju. Kui Eesti piirivalve nad leiab, meenutavad piiririkkujad pigem kurikuulsaid Krimmi «rohelisi mehikesi» kui tagakiusatud põgenikke, kellena nad end kohe esitlevad.

Mullu 23. augustil kell 15.37 registreerib Eesti piirivalve seiresüsteem Setomaa vallas piiririkkumise suunaga Venemaalt Eestisse. See ei ole iseenesest väga üllatav, sest idanaabri juures on alles kuu aega tagasi lõppenud jalgpalli MM, mille järellainetuses jõuab Eesti rohelisele piirile kümneid Euroopa poole teel olevaid õnneotsijaid.

Ent sel korral pole piiririkkujateks Aasiast või Aafrikast pärit illegaalid. Kaks vene meest on tulnud üle kontrolljoone kohas, kus lõppeb mullu kevadel valminud uus, topelttaraga piirilõik ja redutavad piiriposti nr 158 lähistel võsas. Siis käib aga kõik väga kähku.

Mootorimüra läheb valjemaks ja kui samas piirilõigus ATV-ga patrullinud piirivalvurid põgenikud võsast leiavad, on tandem jõudnud Eesti pinnal olla kõigest 7 minutit. Mehed tõstavad allaandmise märgiks käed üles ning paluvad Eestilt rahvusvahelist kaitset. Kell on saanud 15.44.

Aktivisti hirm vene vangla ees

Sel kombel Eestisse jõudnud Andrei ja Denisi lugu on aga keerulisem kui esmapilgul paistab, sest politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei taha ega taha jääda uskuma, et mehed tõepoolest pagesid Eestisse Putini režiimi repressioonide eest. Vastupidi: meeste varustus, päritolu, kohati vastuolulised ütlused ja teekonna kirjeldused tekitavad kahtlusi, et Eestisse imbunud mehed võivad olla hoopis mingil muul missioonil.

Denis tunnistab ülekuulamisel, et põgenes Venemaalt teda väidetavalt ähvardanud vangistuse eest. Doni-äärses Rostovis elanud mees nimetab end aktivistiks, kes organiseeris koos kaaslastega kodulinnas meeleavaldust inimeste kaitseks, kelle vara sai 2017. aasta augustis lahvatanud suurpõlengus kannatada (tulekahjus sai kannatada 120 hoonet, enamik neist elumajad).

Võimud olid sel põhjusel läbi otsinud tema kodu ja teda mitu korda ülekuulamisele kutsunud, kuid alati seejärel vabastanud. Kuna tulevik näis tume, otsis mees pikalt võimalust Venemaalt lahkumiseks ning Eesti valis esimeseks sihtriigiks põhjusel, et siin pidavat kõige lihtsamini varjupaiga saama.

Asjaolud viitavad sõjalisele taustale

Koos Andreiga valmistusid nad rohelise piiri ületamiseks enda sõnul pikalt ja põhjalikult. Piiri lähedusse jõudnuna tõmbasid nad selga eraldusmärkideta militaarriided, varustuseks neli nuga, kaks torkenaasklit, pipragaas ja katelok.

Kuigi nii riietus kui varustus pärinevad väidetavalt Vene jaekaubandusest, andis see PPA-le põhjust arvata, et meeste taust võib olla sõjaväeline ning seda mitte üksnes põhjusel, et mõlemad on läbinud väeteenistuse. Fakt on, et meeste koduks olev Rostovi oblast külgneb Venemaa kontrollitavate Ukraina Luganski ja Donetski nn rahvavabariikidega. Märgiline on ka Andrei ihul olev tätoveering, mida Eestis seostatakse natsismi ja paremäärmuslusega, kuigi ta ise peab seda vanaslaavi sümboliks.

Infotahvel hoiatab piiritsooni algusest. Foto: Arved Breidaks

Vene piirivalve lasi tulema

Kahtlusi meeste jutu tõsiseltvõetavuses tekitab lisaks fakt, et enne piiritsooni jõudmist peeti nad Andrei juhtu järgi Vene piirivalve poolt kinni, kuid vabastati pärast dokumentide kontrolli. Denis seevastu väidab, et mingit kohtumist vene ametivõimudega polnudki. Kumb siis valetab?

Juhul kui meeste dokumente kontrolliti, seab see PPA hinnangul kahtluse alla nende väidetava tagaotsimise Venemaal – tagaotsitavad vaevalt edasi oleks pääsenud. Kuid meeste pääsemine võis olla ka Vene piirivalve praak, sest, nagu kirjutab Andrei oma seletuskirjas, nende andmeid andmebaasist üle ei kontrollitud.

Küsitavusi on veel. Enda jutu järgi viibisid põgenikud piirialal juba pikemat aega, kuid viivitasid mingil põhjusel ületulekuga, kuigi päästva Lääne piiritähised olid juba käeulatuses. Peale selle äratas kahtlust asjaolu, et kui nad juba üle piiri olid jõudnud, ei otsinud mehed Eesti võimudega ise kontakti, vaid, vastupidi, peitsid end piirivalvurite eest põõsastesse.

Oht Eesti julgeolekule

Jõudmaks selgusele, kas meeste puhul on tegemist pühakute või kelmidega, et mitte öelda spioonidega, küsib PPA päev pärast meeste tabamist Tartu halduskohtult luba paigutada nad kuni kaheks kuuks oma kinnipidamiskeskusesse. Üks ajend on hinnang, et mehed võivad vabadusse jäädes kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Selle loa kohus ka annab.

Mehed pole aga asjade sellise käiguga sugugi rahul. 14. septembril esitavad nad Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles peavad endi kaheks kuuks kinnipidamist põhjendamatuks. Oma seisukoha kaitseks on meestel kaks väidet: esiteks on nende isikud tuvastatud ja teiseks ei kavatse nad Eestist põgeneda.

Samuti eitavad mõlemad mehed oma väidetavat sõjaväelist tausta, kinnitades, et paramilitaarne varustus ega päritolu rahvusvahelise konfliktikolde naabrusest ei anna põhjust teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi.

Väljaehitatud piirilõigust läbi pugeda pole enam sugugi lihtne. Foto: Arved Breidaks

PPA-l puudub usaldus

Politsei- ja piirivalveamet jääb aga ringkonnakohtule esitatud vastuses oma varasemate seisukohtade juurde, et meeste tegelik eesmärk ei pruugi olla saada Eestilt rahvusvahelist kaitset ning vabastamise korral võivad nad põgeneda.

Ringkonnakohus jätab 27. septembril ja 9. oktoobril tehtud kohtumäärustega mõlemad mehed kinnipidamiskeskusse luku taha. «Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et senini ei ole isiku käitumine tekitanud piisavalt usaldust, et kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,» seisab mõlema mehe kohta tehtud kohtumäärustes.

Tagasi Venemaale?

Asjade edasine käik võttis Denisi ja Andrei suhtes hoopis ebasoodsa suuna, kui nende suhtes algatati kriminaalasi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise pärast. Selle eest näeb karistusseadustik ette rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega, kuid see pole peamine. Süüdimõistmisele ja karistuse kandmisele järgneks nende väljasaatmine Venemaale.

26. novembril saadab Lõuna ringkonnaprokuratuur Võru kohtumajja meeste kriminaalasja materjalid. Asi soovitakse lahendada kokkuleppemenetluses, sest piiririkkumise fakt on tõestatud ja küsimus on üksnes karistuse suuruses. Kriminaalasjast päästvat pagulase staatust pole paistmas.

Võru kohtumajas jääb kokkulepe aga kinnitamata, sest tänavu 21. veebruaril otsustab politsei- ja piirivalveamet vastupidiselt oma varasematele kõhklustele anda nii Denisile kui Andreile Eestis pagulase staatus ja elamisluba rahvusvahelise kaitse andmise seaduse järgi.

Asjaolud jäävad salastatuks

Prokuratuuril ei jää sellises olukorras üle muud, kui saata 15. märtsil kohtule kriminaaltoimiku tagastamise taotlus, sest kui meestele on antud rahvusvaheline kaitse, ei ole nende toime pandud piiriületus enam sugugi õigusvastane ja kohtupidamist ei tule.

Mis aga pani meestesse esmalt nii umbusklikult suhtunud PPA-d meelt muutma? Milline oli see kriitiliselt oluline teave, mis laekus kolme kuu jooksul alates mullu novembrist tänavu veebruarini, mis hajutas varasemad kõhklused? See jääb avalikkuse eest varjule, sest PPAs läbi viidavad varjupaiga andmise menetlused on konfidentsiaalsed ning Denisi ja Andrei puhul erandit ei tehta.

***

Loo kirjutamise aluseks kohtumaterjalid ning politsei- ja piirivalveameti selgitused.

Pagulase õigused Eestis

Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks. Nimelt võivad rahvusvahelise kaitse saajad küll Euroopa Liidu sees reisida nii nagu kõik Eesti elanikud, kuid kui nad on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata.
Allikas: kaitsepolitseiamet

Varjupaiga saamise põhjused on salastatud

PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juhtivmenetleja Kai Heinlaid:
«Varjupaigamenetlus on konfidentsiaalne ning see tähendab, et PPA ei saa avaldada andmeid konkreetse inimese päritolu ega varjupaiga andmise põhjuste kohta. Andmete konfidentsiaalsena hoidmise nõue tuleneb seadusest ning on mõeldud kaitsma varjupaigasaajat.
Varjupaigataotluse esitamisel alustab PPA menetlust, mille käigus küsitletakse taotlejat ning PPA teeb omalt poolt võimalikult selgeks nii inimese päritoluriigis valitseva olukorra kui ka selle, kas tema ütlustes on mingeid vastuolusid. Kui rahvusvahelise kaitse andmiseks on alus olemas, siis saab inimene Eestis tähtajalise elamisloa ning sellega võib ta vabalt reisida ning ka Eestis töötada.»

Kõige enam otsivad varjupaika ukrainlased

Mullu esitati Eestis 107 rahvusvahelise kaitse taotlust ning neist kõige enam, 17 juhul tegid seda Ukraina kodanikud. Vene Föderatsiooni kodanike varjupaigataotlusi oli 11.
Rahvusvahelise kaitse andmist on tunduvalt vähem kui taotlusi ning tuleb tähele panna, et mitte kõik ühel aastal esitatud taotlused ei saa samal aastal otsust.
2018. otsustati elamisluba anda rahvusvaheline kaitse 17 inimesele, kes seda Eestis taotlesid. Rändekava raames sai elamisloa ja rahvusvahelise kaitse 18 inimest.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet