Aprill oli metsa- ja maastikupõlengute poolest rekordiline

6. aprillil puhkes tulekahju Võru vallas Kasaritsa külas. Põlengu tagajärjel hukkus eakas naine. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Viimase nelja aasta jooksul ei ole üheski kuus nii palju metsa- ja maastikutulekahjusid olnud kui selle aasta aprillis. Kokku puhkes 595 metsa- ja maastikutulekahju, millest 406 olid kulupõlengud.

«Sel aastal on kevad alanud kehvalt nii mujal Euroopas kui ka Eestis. Aprillis räsis Euroopat üsna suur kuumalaine, mis tõi mitmel pool kaasa metsa- ja maastikupõlengud,» rääkis päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing.

«Ka Eestis oli aprill soe, päikeseline ja väga väheste sademetega. Kuu jooksul sadas alla vaid 30 protsenti aastate keskmisest, mida on erakordselt vähe. Ilmateenistuse andmetel ei ole nii kuiva aprilli olnud alates 1961. aastast. Suure kuivuse tõttu kehtestasime Eestis 6. aprillil tuleohtliku aja, mis tähendab piiranguid lahtise tule tegemisel. Lisaks käisid päästjad tegemas lõkkepatrulle, mille käigus nõustati inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida,» selgitas Lambing.

Hoonetulekahjusid oli aprillis kokku 131, nendest kodutulekahjusid 80 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 51. Lahtise tule kasutamisest sai alguse 48, elektriseadmete ja paigaldiste tõttu 26 ja suitsetamise tõttu 24 põlengut. Aprillis päästeti tulest 10, vigastada sai 18 ning hukkus viis inimest.

Aprillis uppus kuus inimest. Üks neist uppus kalastamisel ja kaks kukkumise tagajärjel, kolmel juhul on põhjus veel väljaselgitamisel.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli aprillis 385. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 632 lõhkekeha.

Aprillis oli kokku 1852 päästejuhtumit, millest suurema osa ehk 61 protsenti moodustasid tulekahjud. 348 juhtumit lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 48 juhtumit lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Kuu jooksul nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 1844 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.