Siim Saavik: kuhu kihutad?

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Kui suur see piirkiirus siis asulavälistel teedel õieti on? Liiklusmärke vaadates tundub asi selge, reaalsust hinnates kaootiline. Maanteedel näeb kihutamas võimsaid autosid, mis näivad lausa hõljudes mööda tuhisevat. Küll neil on ikka kiire! Juhtub sedagi, et piirkiirusel sõitvast masinast müriseb mööda selliseid ronte, millel püsib summuti all vaid ausõna peal.

Aga kuhu siis ometi nii suur rutt? Ei usu, et kõik naisi sünnitama viivad. Küllap neil tegelikult nii hullusti tuli takus polegi, vaid see on hoopis anarhia, mis maanteedel valitseb. Raske jalg surub gaaspedaali põhja, sest kiirusekontrolli karta ei ole.

Seoses oma tööga pean palju Lõuna-Eestis ringi sõitma ja tunnistan, et nendel teedel näeb politseinikke harvemini kui kuuvarjutust. Kiiruskaameratest ei saa ju üldse rääkida, sest neid peaaegu polegi. Ilmselgelt on sellest aru saanud ka teised liiklejad, kes panevad maksma kiirema jõu.

Sellist kontrollimatust kasutatakse ära ja nii ongi asulavälistel teedel kiirus kasvanud pahatihti 120 kilomeetrini tunnis. See pole muidugi fakt, vaid umbkaudne tähelepanek, sest minulgi võib gaasipedaali vajutades kiirus vahepeal veidi üle lubatu minna. Ometi olen tähele pannud, et minust sõidetakse palju rohkem mööda kui mina teistest.

Kõige hullem selle asja juures on aga see, et need möödasõidud on sageli ohtlikud. Kas ikka tasub mõne minuti võitmise pärast enda ja kaasliiklejate elu ohtu seada? Just kihutamine põhjustab ju pahatihti õnnetusi. Kõik teavad seda, aga paljud lihtsalt ei hooli.

Kontrollimatust kasutatakse ära ja nii ongi asulavälistel teedel kiirus kasvanud pahatihti 120 kilomeetrini tunnis.

Isegi mõni vahtralehega kaunistatud sõiduki juht arvab, et gaasipedaal peaks igal võimalusel põrandat puudutama. Kogenematu roolikeeraja vist ei oska kartagi, et isegi ideaalsetes oludes võib ootamatult tekkida mingi masinarike või sõiduviga ja selle tõenäosus kasvab koos sõidukiirusega.

Muidugi pole liikluses keegi lõpuni kaitstud ja kõike võib juhtuda ka igati seaduskuuleka ja reegleid järgiva juhiga. Siiski saab ohtu kahandada, kui mõistlik sõidukiirus valida. Siinkohal ei kutsu ma sugugi üles sõitma piirkiirusest aeglasemalt, aga seda paarikümne pügala võrra ületada ju ometi ei tohiks.

Olukord maanteedel on kehv ja ohtlik ning iga sõit nagu riskimine eluga. Kui jätkuks vaid rohkem mõistlikkust, oleks ometi kõigil turvalisem. Kiirustagem rahulikult! Nii jõuab kaugemale.