/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/05/25/12198437t1h5f5e.jpg)
Sotsiaalministeerium ja MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus allkirjastasid koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks.
Kagu-Eestis seotakse sotsiaaltransport tavatranspordiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Põlvamaal, Võrumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Eesmärk on katsetada erinevaid lahendusi, kus sotsiaaltransport on loomulik osa ühistranspordist.
«Soovime leida parimad lahendused sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks. Kuna teenuse korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, on ka kogemused, praktikad ja tulemused erinevad,» ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. «Oluline on vaadata ühis- ja sotsiaaltranspordi süsteemi tervikuna, mitte eraldi. Head transpordiühendused on oluline eeldus, et kõikidele inimestele, vaatamata nende elukohale, oleksid kättesaadavad nii sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning tagatud võimalus ennast teostada.»
«Nii ühistranspordi kui ka sotsiaaltranspordi kasutajate sõiduvajadused ei piirdu ainult kohaliku omavalitsuse või maakonna piiriga,» ütles MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar. «Kuna nii Põlva kui ka Võru maakonna sotsiaaltranspordi kasutajate põhiliseks tõmbekeskuseks on Tartu, ootame suurepärast koostööd ka Tartumaa ja sotsiaalministeeriumi vahel. Ühtne korraldamine ja ühisosa leidmine alandab teenuse osutamise kulusid ja muudab transpordikorralduse sujuvamaks ning jätkusuutlikumaks.»
Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi. Sobivaima mudeli valib ja kujundab iga piirkond ise. Kuna tegemist on sotsiaalteenusega, siis on endiselt omavalitsuse (sotsiaaltöötaja) ülesanne inimese vajaduste hindamine ja vajadustest tulenevalt teenusele suunamine, teatas sotsiaalministeerium. See tähendab, et kohalik omavalitsus teavitab transpordi korraldajat inimestest, kellel on teenusele vajadus ja õigus. Pilootprojekti järel koondatakse kõik tulemused, analüüsitakse neid ja tehakse nende põhjal ettepanekud, milline võiks olla Eestis toimiv ja kõigile sobiv transporditeenuse korraldus.
Katseprojektis osalevate partnerite kulud kaetakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.