Kool loodab jätkata allkirjade toel

  • Krabi kooli toetuseks koguti allkirju
  • Volikogu otsustamatus on läinud koolile kalliks maksma
  • Õpilasi tuleb üle Eesti, raha esialgu mitte

Krabi erakooli edasine saatus on endiselt küsimärgi all, sest kuigi õpilasi jätkub, siis riigi toetusraha mitte.

FOTO: Arved Breidaks

Võrumaal tegutseva Krabi erakooli toetuseks koguti enam kui sada toetusallkirja. Seda lootuses, et riik taastab tuleval aastal Krabi õpilaskodu toetuse, millest erakool volikogu otsustamatuse tõttu tänavu ilma jäi.

2. mail algatati keskkonnas petitsioon.ee allkirjade kogumine pealkirjaga «Krabi kool rikastab Eesti haridusmaastiku võimalusi». Väitele andis rohkem kui kahe nädalaga toetusallkirja 127 inimest.

«Soovisime, et oleks kena, kui need inimesed, kes meiega koostööd teevad, kirjutaksid sellele alla,» ütles Krabi kooli käigus hoidva MTÜ Ostium juhatuse liige Ale Sprenk.

Nimekad toetajad

Teiste seas andsid toetusallkirja näiteks Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave, Võru abilinnapea Sixten Sild, vaimupuudega noorte Maarja küla asutaja Jaan Kallas, Põlva riigigümnaasiumi direktor Alo Savi, Võru instituudi direktor Rainer Kuuba ja muusik Rolf Roosalu. «Pluss paljud endised õpilased, koostööpartnerid, haridusinimesed, kes selliste lastega koos töötanud,» lisas Sprenk. «Mulle oli oluline, et asjatundjad räägivad, mitte lihtsalt hääletajad.»

Kuigi praegu on nimekirjas üle 29 õpilase ning järgmisel õppeaastal lisandub veel kümmekond või pisut rohkem, pole Krabi erakooli tulevik rahalisest küljest sugugi kindlustatud. Seaduse kohaselt sõltub erakoolidele riigi toetuse maksmine eelkõige sellest, kas kohalik volikogu peab erakooli vajalikuks või mitte. Rõuge volikogu pole tõtanud Krabile toetust avaldama, pidades seda eelkõige riigi vastutusalaks, sest enamik sealseid õpilasi pärineb väljastpoolt valda.

Ministeeriumile piisas märtsikuisest otsustamata jätmisest, et tõmmata kriips peale 30 000 euro suurusele õpilaskodu toetusele, millega Krabil arvestati.

Märtsis küsimust arutanud volikogu poolteist tundi kestnud vaidluse järel otsuseni ei jõudnud ja lükkas pärast kirglikku arutelu otsustamise edasi. «Krabi koolil on riiklik mõõde ja tema roll riigi tasandil on tugevam kui kohapeal,» lausus toona volikogu hariduskomisjoni esimees Kerli Kõiv. «Otsuse, kas ja millisel moel on see kool jätkusuutlik, peaks tegema riik,» täiendas volikogu esimees Aigar Kalk.

Hiljem pole teema volikogu päevakorda enam tulnud. Ent haridus- ja teadusministeeriumile piisas märtsikuisest otsustamata jätmisest, et tõmmata kriips peale 30 000 euro suurusele õpilaskodu toetusele, millega Krabil arvestati.

Tekitati suur kahju

«Meile on suur kahju juba tekitatud, sest ministeerium võttis vallavolikogu mitteotsustamist kui eitavat vastust,» sõnas Sprenk. «See oli meile ikka väga suur raha, aga töötame rõõmsalt edasi.» Seda tehakse riikliku tegevustoetuse, vanematelt igakuiselt kogutava 50eurose kohatasu ja annetuste toel.

Kuna volikogult pole tema sõnul ilmselt toetust oodata, algatatigi allkirjade kogumine, et tõestada ministeeriumile Krabi kooli vajalikkust. Sellest sõltub tulevast aastast ka riigieelarvest makstav erakooli tegevustoetus.

«Aastast 2020 saab riigieelarvelise tegevuskulu toetuse eraldamisel määravaks, kas erakool on valla- või linnavõimu arvates koolivõrgus ja õppekohtade tagamisel vajalik või mitte,» on varem kinnitanud haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Piret Sapp.

Rõuge volikogu ei kiirusta erakoolide toetamise teema juurde naasmisega.

«Erakoolide osas peab tulema otsus selle aasta sees, kas neid nähakse koolivõrgu osana või mitte,» ütles vallavolikogu esimees Aigar Kalk. Pigem tehakse tema sõnul otsused septembris või oktoobris.

Põlva andis Johannese koolile oma õnnistuse

Põlva linna külje all tegutsev Johannese kool ja lasteaed Rosmal on vajalik osa Põlva valla koolivõrgust, mistõttu saab Lõuna-Eesti vanim erakool arvestada riigi toetuse jätkumisega.
Põlva volikogu langetas selle põhimõttelise otsuse juba märtsis. Tollasel istungil Johannese koolile toetuse avaldamine mingisugust arutelu ei tekitanud ning volinikel kulus kogu teema peale kõigest paar minutit.
Volikogu otsus annab Rosmal tegutsevale Waldorfi koolile kindlama seljataguse, et riik jätkab neile tegevustoetuse maksmist ning praegune tähtajaline tegevusluba on võimalik vahetada välja tähtajatu tegevusloa vastu.
Johannese kool ja lasteaed Rosmal on tegutsenud 29 aastat. Koolis õpivad lapsed kogu Lõuna-Eestist. Sel õppeaastal käib koolis kokku 89 last.

Tagasi üles