/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2019/05/29/12208442t1ha7f4.jpg)
Nii Põlva- kui Valgamaal jäi palgakasv Eesti keskmisele alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk Eestis eelmise aasta 1. kvartaliga võrreldes 7,9%.
Võrumaal tõusis näitaja täpselt sama palju kui riigi keskmine: 7,9% 1055 eurole. Põlva- ja Valgamaal jäi aga kasv Eesti keskmisele alla. Põlvamaal kerkis näitaja 5,6% 1000 eurole ja Valgamaal 5,4% 996 eurole.
Keskmine brutotunnipalk oli Eestis 1. kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes 1. kvartalis brutokuupalk 3,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.
Reaalpalga tõus oli 5,5%. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta 1. kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk.
Võrreldes 2018. aasta 1. kvartaliga, tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.
Brutokuupalk langes 1. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolmel tegevusalal: põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Maakonniti oli 2019. aasta 1. kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1325 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (950 eurot), Jõgeva (978 eurot) ja Valga (996 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli 1. kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.