Hooldekeskuse omanik: mõne kliendi kohta on jätis veel hea sõna

Kuigi uute nõuete täitmine Lõuna-Eesti hooldekeskusele probleem pole, on asutuse omanik Vambola Sipelgas ministeeriumile palvekirja teinutega solidaarne. Küll aga on avalikkus tema sõnul hooldekodude suhtes liiga kriitiline.  Foto: Arvo Meeks

Eesti hooldekodude ühenduste sõnul seavad uuest aastast kehtima hakkavad hooldajate haridusnõuded ohtu väiksemate kodude ellujäämise. Keskne probleem on tööjõupuudus. Hooldekeskuse omaniku sõnul aga unustatakse hooldusasutusi kritiseerides ära, milliste raskustega tuleb rinda pista.

Sotsiaalministeeriumile tegid pöördumise MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda (ESJN), kuhu kahe peale kuulub 54 hooldekodu. Nad soovivad, et ministeerium loobuks 2020. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavatest sotsiaalhoolekandeseaduse muudatustest.

Muu hulgas nõuab uus kord, et hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: läbitud on hooldustöötaja kutse­standardile vastav kutseõppe tasemeõpe; läbitud on täienduskoolituse õppekava; isikule on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Ning et üldhooldusasutuses töötaks vähemalt 4,85 hooldustöötajat.