/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/05/31/12215627t1hec83.jpg)
Võru gümnaasium saavutas konkursil teise koha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta kool 2019 on Viljandi gümnaasium, mille kandidatuur kogus žürii ja rahvahääletuse ühistulemusel kõige enam punkte – järgnesid Võru gümnaasium ja Elva gümnaasium.
«See on meile nii võit kui kaotus,» tõdes Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. «Ühelt poolt on meil hästi hea meel, et võitis Viljandi kool, mis on samamoodi riigigümnaasium kui meie. Samas tean, et meie kool on sama suurepärane. Sestap jäi see tulemus ka natuke kripeldama.»
Tema hinnangul on konkursi puhul tegu väga vahva ettevõtmisega, mis annab koolidele võimaluse näidata oma tublidust. «Lisaks andis ta meie noorele koolile juurde koostöövaimu. Ühise eesmärgi nimel tegutsesid nii õpilased, kooli töötajad, vanemad kui ka vilistlased. Eriti oluline ongi, et tegime sammu vilistlaste kaasamise suunas.»
Samuti esikümnesse jõudnud Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi ütles, et tegu ei ole ilmtingimata vajaliku konkursiga – küll aga ühe ägeda ettevõtmisega. «Ilmselt ei oleks hullu, kui seda poleks. Aga kuna see on olemas, siis osaleme rõõmuga, sest see annab meile nii palju. Eelkõige liidab see kooliperet.»
Savi on väga rahul, et kool jõudis kümne parima sekka teist aastat järjest. «See on kõva sõna. Tänavu oli võistusmeeleolu ka mullusest rohkem. Seda muu hulgas seetõttu, et osalesid teised sama piirkonna koolid ja ka mitu teist riigigümnaasiumi. Seetõttu oli rohkem kaasaelamist.»
Ühest küljest näitab gümnaasiumide edukas esinemine konkursil Savi sõnul, et nende loomine on end õigustanud. Teisalt aga nentis ta, et gümnaasiumiastme õpilastel ongi konkursil mõnevõrra lihtsam osaleda, kuna kas või videote tegemisel on kogemust rohkem.
Võidukarika üleandmisel tunnustas haridus- ja teadusminister Mailis Reps kõiki koole, kes konkursist osa võtsid. «Sellel konkursil on tähelepanuväärne just õpilaste initsiatiiv oma kooli esiletõstmisel,» kommenteeris minister. «Õppida ja õpetada on hea siis, kui tuntakse, et kõik töötavad ühise eesmärgi nimel, kui õpetajad ja õpilased seisavad üksteise ja oma kooli eest. On hea meel näha, et aasta koolis see just niimoodi on.»
«Riigieksamite tulemuste edetabelid ei kajasta kõige olulisemat – seda, kui õnnelikud on inimesed ühes või teises koolis, aga just koolirõõm on see, mida vajame rohkem,» lisas Reps.
Kokku osales konkursil 54 kooli, kelle hulgast žürii valis 10 finalisti. Lõplik tulemus kujunes žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Esikümnesse jõudsid lisaks esikolmikule veel Neeme kool, Tallinna Järveotsa gümnaasium, Järveküla kool, Kiili gümnaasium, Tallinna kunstigümnaasium, Põlva gümnaasium ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium. Nädal aega kestnud hääletusel osales ETV portaali Novaator kaudu üle 10 000 inimese.
Konkursi žüriisse kuulusid möödunud aastal konkursi võitnud Tallinna 32. keskkooli abiturient ja muusik Inger Fridolin, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo, Aivi Jürgenson haridus- ja teadusministeeriumist, Silvia Uus SAst Innove ja Urmas Vaino ETV-st.
Konkurssi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ning ERR.