Kumb on tähtsam: viin või bensiin?

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Ümber külapoodide luusivad õlle- ja viinasõbrad hoiavad praegu tõenäoliselt joomisega tagasi, sest nad teavad, et varsti saab riiulitelt vägijooke veerandi võrra odavamalt kätte. Samamoodi kraabivad entusiastid oma autodelt maha Läti ja Eesti lippudega kleepse tekstiga «Maksud sõidavad». See on muidugi ilukirjanduslik mõttelend.

Küll aga pole ettekujutuse vili fakt, et alkoholiaktsiisi langetamise otsus on napsilembestele justkui töövõit. Ei kujuta ette, kas üldse mõni teine inimgrupp suudaks protestides endale selliseid soodustusi välja võidelda. Tõsiasi on muidugi, et keegi ei tea päris täpselt, millal hinnad tegelikkuses langema hakkavad.

Märjukese hind peab mõistlik olema, sest muidu hakkab rahvas mässama. Sellest sai valitsus aru ja nende eestkostel langetataksegi 1. juulist nii kange kui lahja alkoholi aktsiise 25 protsenti. Ka valitsus peab seda ilmselt töövõiduks.

Maksude langetamine on ju iseenesest tore, aga teisalt jääb arusaamatuks, miks seda just vägijookide puhul tehti.

Alkohol ei ole ju eluliselt vajalik ja miks toetada seda, et inimesed saaksid meelemürke odavamalt tarbida. Pigem võinuks need joogid kallimakski minna, sest kes tahab juua, küll see ka raha leiab ja riigikassale oma lõivu maksab. Kui riigikassas jäi raha puudu, siis alkoholiaktsiisi langetamisega seda juurde saada on küllaltki meeleheitlik samm. Kuid mis tehtud, see tehtud.

Küll aga vajaks hädasti langetamist kütuseaktsiis. Seda tuleks teha kiiremas korras. Alkoholi minu teada kütusepaaki ei kalla. Võib-olla ainult siis, kui viinakuradid õlgadel juba tantsu löövad. Kui loogiliselt mõelda, ei ole need kaks aktsiisi tähtsuse poolest võrreldavad. Auto pole enam ammu luksusese, vaid paljudele eluks hädavajalik abivahend, samas kui ohter alkoholi pruukimine elu hoopis kahjustab. Just kütuse hinnast sõltub paljudel peredel see, kui palju neile palgast raha muudeks elamiskuludeks kätte jääb. Kes tahab vägijookide puhul sama väita, peaks kiiremas korras võõrutusravile minema.

Olukorra kurbloolisus seisneb aga selles, et mõlemat aktsiisi langetada on riigile kurnav. Niisiis valiti kütuse asemel alkoholi odavnemine. Ideaalis peaks see toimima nii, et varem piiri tagant napsi toomas käinud inimesed teevad oma ostud nüüd Eestis ja raha tuleb riigile tagasi rohkem kui enne. Siiski ei tasu arvata, et lõunanaabrid sellist asjade käiku tegevusetult pealt vaatavad.