Alkoholitööstuse konkurentsivõime vajab taastamist

Triin Kutberg

FOTO: Alkoholitootjate ja maaletoojate liit

Lõppev kümnend on Eesti alkoholitootjatele ja maaletoojatele olnud keeruline. 2010. ja 2011. aasta müügimahtudega võrreldes on Eesti turumaht langenud tänaseks ligi poole võrra: kange alkoholi turg 49 ja õlleturg 43 protsenti.

Kui kümnendi esimese poole valitsused tõstsid kiiremini kange alkoholi aktsiisi ja lõid pinnase piirikaubanduse tekkeks 2015. aastal, siis kümnendi teisel poolel tõsteti järele õlleaktsiis ja see langetas ka õlle müügimahtusid Eestis.

Nüüdseks on piirikaubandus stabiilseks muutunud ja kiire kasvu aeg läbi. Nägime aasta esimestel kuudel piirikaubanduse müükide langust kõikide alkohoolsete toodete osas. Läti aktsiisilaekumised on stabiliseerunud ja Eesti siseturg rahunenud.

Samuti näitab SEB panga Kagu-Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtete väljavaadetele keskendunud uuring, et Põlva-, Võru- ja Valgamaa firmade kindlus on paranenud, käibekasvu ootused on aastaga kahekordistunud ning hirm tuleviku ees taandunud.

Sellel on mitu põhjust. Esialgne hinnašokk on üle elatud, sel aastal aktsiisid ei tõusnud, Eestis on kiiresti kasvanud majandus, palgad ja ostuvõime ning tarbijad on alkoholi hinnatõusu hakanud omaks võtma.

Jah, piirikaubandus on stabiilseks muutunud, ent selle maht on endiselt arvestatav. Erilisi samme astumata – näiteks piirdudes aastateks kehtestatava maksurahuga – on võimalik esile kutsuda piirikaubanduse aeglane paigalseis, aga sellest lahtisaamine võib osutuda võimatuks.

Selle põhjuseid aga tuleb otsida mitte odavaimat hinda otsivast eestlasest, vaid turumajandusest laiemalt. Euroopas on piisavalt kogemusi, kuidas erinevate elatus- ja hinnatasemetega naaberriikide vahel tekkinud piirikaubandust on raske tagasi purki suruda.

Kui valitsus soovib piirikaubandust kärpida, peab selleks astuma jõulisi samme, mis mõjutavad võrdselt olulisi magnetkaupu – nii kanget alkoholi kui ka õlletooteid. Nende maksustamist tuleb vaadata võrdselt – see peaks olema viimaste aastate õppetund.

Lahja alkoholi pikaaegne soosimine ja selle võrra kange rangemalt maksustamine oli viga, mis põhjustas piisavalt suure hinnaerinevuse Läti ja Eesti vahel ning suunas tarbijad lõunapiiri taha. Kui tooteid oleks algusest peale koheldud võrdselt ning rakendatud laugemat maksuredelit, poleks piirikaubandust tekkinud.

Nüüd on võimalus seadusandjal luua vundament järgmiste kümnendite alkoholipoliitikale, mis käsitleks kategooriaid võrdsemalt, andmata kellelegi eeliseid nii maksunduses kui turunduses.

Koalitsioon plaanib langetada alkoholiaktsiisi 25 protsenti. Valdavalt Eesti kapitalil põhinevaid kange alkoholi tootjaid ja maaletoojaid ühendav ATML (Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit) taotles õiglast, tootekategooriaid võrdselt kohtlevat aktsiisi langetamist või selle võimatuks osutumisel pikaajalist maksurahu. Seda silmas pidades tunnustame valitsust, sest maksutulude tagasi Eestisse toomiseks tuleb teha julgeid otsuseid. Kõikidest seni riigikogus käsitletud variantidest on praeguse valitsuse heakskiidetud eelnõu kõige selgema plaaniga, realistlikum ja õiglasem.

Ent ausa tagasiside mõttes on ka sellel plaanil paar puudust, mis valmistavad Eesti ettevõtjatele peavalu.

Esiteks on langetusest puutumata jäänud vein. Eesti-Soome piirikaubanduses on veini osakaal olnud suur. Kui siseturul müüakse veini kõige enam tavapärases 0,75-liitrises klaaspudelis, siis põhjapiiril on kõige menukam olnud toode kolmeliitrises pakendis. Mida suurem on müügikogus, seda märgatavam on aktsiisilangetuse mõju lõpphinnas. Seepärast mõjutaks veiniaktsiisi langetamine kõige enam turistidele suunatud pakiveinide hinda ning elavdaks põhjapiiri turismi ja kaubandust.

Teiseks üks praktiline ja kulukas probleem. Tootjad toetavad valitsuse soovi hinnad aktsiisilangetuse võrra alla viia esimesel võimalusel. Kuna aga suvi on alkoholimüügis tipphooaeg, on paljudel ladudesse varutud juba kõrgema aktsiisitasemega tooteid, kokku miljonite eurode väärtuses. Tarbijad ootavad hinnalangust ja nii tekib surve tootjale ning kaupmehele, et need kõrgemalt maksustatud toodete hinda vähendaksid. Ettevõtja ise on aga riigile kõrgema määra järgi maksu juba tasunud.

Eesti ettevõtjad on kindlasti huvitatud siinse turu atraktiivsuse taastamisest. Seepärast võib kindel olla, et aktsiisimuutus jõuab tarbijani. Hinnad ei odavne aga kogu sortimendi osas üleöö, vaid järk-järgult.

Rahandusministeeriumi tellitud uuring aktsiisipoliitika mõjudest kinnitas, et aastatel 2015–2017 vähenes alkoholitööstuses nii töötajate arv, käive kui ka kasum. Viimased neli aastat on ettevõtjatele olnud tormilised ning täis ootamatuid muutusi. Selle poolest ei erine ka tänavune aasta.

Et lugejal oleks selge: ette teatamata aktsiisilangetus tekitab lühiajaliselt segadust, lisatööd ja kahjumit. Pikas perspektiivis on aga tegemist edumeelse muutusega eeldusel, et mõnda aega aktsiise enam ei muudeta. Tööstus vajab stabiilsust ja maksurahu. Välisturgudele keskendumiseks peame olema kindlad, et segased ajad koduturul on möödas.

Tagasi üles