Vastasseis tekib kui kaks planeeti satuvad Päikese poolt vaadates ühele joonele. Maal asuva vaatleja jaoks tähendab see seda, et meist kaugemal Päikese ümber tiirutav Jupiter asub 10. juunil taevakaarel täpselt Päikese vastas. Nii on tema meiepoolne külg täielikult valgustatud ning taevas tõuseb ta kõige kõrgemale südaöösel kella ühe ajal, ulatudes tipphetkel ligi kümne kraadini horisondist.

Asudes ühel pool Päikest on ka planeetide omavaheline kaugus võrreldes ülejäänud aastaga väiksem. Nii asub Jupiter meist lähinädalatel "kõigest" 630 miljoni kilomeetri kaugusel.

See on umbes 4,2 korda kaugemal kui Maa kaugus Päikesest. Et roomlaste peajumala järgi nime saanud gaasiplaneet on Maast üle üksteist korda suurema läbimõõduga, särab ta sellel ajal öötaeva heledaima tähena.

Isegi suhteliselt pisikest pikksilma kasutades on hõlpsasti näha Jupiteri ümber tiirlevaid nelja suurimat kuud ning hea nähtavuse korral ka planeedi tumedaid gaasivööte. Lisaks Jupiterile tõuseb öösel kagusuunast suuruselt teine planeet Saturn, mille vastasseis leiab aset 9. juulil. Kuid juba praegu on võimalik teleskoopi või binoklit kasutades näha selle võimsaid rõngaid ja suurimat kuud Titaani.