Lõuna-Eestis on ootel üheksa supluskohta

Valgas Pedeli rannas lehvis eile veeproovist leitud kolibakterite tõttu punane lipp. Rannavalvurid Sulev Rätsepp (vasakul) ja Enn Meriroos tegid aga sellest hoolimata tööd, sest mõni kartmatu käib ikka ujumas.  Foto: Arvo Meeks

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on sel aastal avatud ühtekokku kaheksa avalikku supluskohta. Kohalikud omavalitsused ja vetelpäästjad panevad Lõuna-Eesti suvitajatele südamele ohutut rannamõnude nautimist.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on tänavu avatud ühtekokku kaheksa avalikku supluskohta. Neist ühes, Valgas Pedeli rannas, lehvib praegu paraku punane lipp.

Punase, kollase või rohelise lipu heiskavad rannavalvurid kolm korda päevas võetavatest proovidest lähtudes. Seejuures teatab punane lipp, et suplemine on rangelt mittesoovitatav ja suisa ohtlik.

Eile hommikul lehvis Valgas Pedeli rannamaja tornis aga just nimelt punalipp. Pedeli rannavanema Sulev Rätsepa sõnul tulenes otsus sellist karva lipp heisata vees olevatest kolibakteritest, mis võivad nõrgema immuunsüsteemiga inimestel tervisehädasid põhjustada. Teistes Valga-, Võru- ja Põlvamaa supluskohtades probleeme vee puhtusega tänavu täheldatud ei ole.

Terviseameti andmetel on Võrumaal sel aastal avatud kolm, Põlvamaal üks ja Valgamaal neli järelevalvega randa. Valves on omavalitsuste määratud rannavanemad ja -valvurid. G4S rannavalvetiim asus 1. juunist tööpostile Põlvas, Otepääl Pühajärvel ning Võrus Tamula ja Kubija järve ääres.

Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad, ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Rannavalve meeskond ainuüksi inimeste ohutust siiski tagada ei saa – tähtis roll on suvitajatel endil. «Meie töö põhineb ennetusel, mitte tagajärgede likvideerimisel,» rõhutas pika rannavalvuristaažiga Enn Meriroos, kes juba aastaid olnud suviti ametis Valgas Pedeli ääres.

Suvemõnude nautijate kohus on järgida ka supelrandade eeskirju, mis muu hulgas keelavad rangelt alkoholi tarvitamise ja lemmikloomade viibimise rannas. Enne ujuma minemist tuleks ka veenduda, kas rannas lehviv lipp selleks ikka loa annab.

Suurimaks probleemiks peavad vetelpäästjad järelevalveta jäetud lapsi. G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel rõhutas, et väiksed suplejad ei taju ohte võrdväärselt täiskasvanutega. «Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad,» lisas Seemel.

Omavalitsused on teinud omalt poolt ettevalmistusi, et rannamelu oleks meeldiv ja ohutu. Valga vallavalitsuse meediaspetsialisti Teve Rajametsa sõnul tegutsetakse seejuures vastavalt tervisekaitse esitatud nõuetele.

Ametlikud supluskohad

• Valgamaa: ​​Pedeli puhkeala, Riiska järv, Vanamõisa järv, Pühajärve supelrand
• Põlvamaa: Põlva supelrand
• Võrumaa: Kubija rand, Tamula rand, Värska sanatooriumi rand

Allikas: Terviseamet