Tunnustust jagus ka Lõuna-Eesti loodusehoidjatele

Tänavused keskkonnakäpad ja noore looduskaitsja märgi saajad ministriga

FOTO: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium tunnustas kuuendat korda keskkonnakäpa tiitliga koole ja lasteaedu, lapsi, õpetajaid ja organisatsioone, kes panustanud keskkonnahariduse edendamisse, tõstnud keskkonnateadlikkust või andnud oma panuse looduse heaks.

Keskkonnakäpa konkursi võitjad ning noore looduskaitsja märgi saajad kogunesid Tallinnasse Energiakeskusesse, kus auhinnad andis üle keskkonnaminister Rene Kokk. Ministri sõnul on hea meel, et seekord esitati konkursile palju taaskasutusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud vahvaid ideid. «61 projekti üle terve Eesti on muljetavaldav. Ja nagu ajalugu on näidanud, siis noore looduskaitsja märgi saajad jätkavad aktiivset tegutsemist keskkonna vallas ka edaspidi.»

Viies sihtrühmas - koolid, lasteaiad, õpilasrühmad, õpetajad ja organisatsioonid, anti välja kuni viis käppa: tark tarbija, tubli tegutseja, õnnelik õppija, kogukonna kaasaja ja rahva lemmik. Innovaatilised ideed ulatusid rajakaameratest ja lasteaias loomade kasvatamisest vanade voodite ja külmkappide taaskasutamiseni.

Õpetajate seas sai märgi nii tubliks tegutsejaks kui ka rahva lemmikuks valitud tõrvalanna Anu Metsar oma tegevuse eest mageveekalade tutvustajana. Tema köitvast jutuvestmisoskusest, suurepärastest teadmistest, mängulistest ideededest ning oskusest leida igas olukorras lahendusi on osa saanud paljud: muu hulgas Võrtsjärve ja Eesti mageveekalu tutvustavas muuseumis Akva:rium.

Õpetajate kategoorias võitis kaks tiitlit - tubli tegutseja ja rahva lemmik Anu Metsar. Pildil koos minister Rene Kokaga.

FOTO: Keskkonnaministeerium

Noore looduskaitsja märki annab ministeerium välja 2011. aastast ja kuni 30 märki korraga. Sellega tunnustatakse kuni 26-aastase aktiivse looduskaitsja tegevust, kes eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele. Sel aastal pälvis märgi 23 inimest.

Suure loodushuvi ning tubli loodushoiualase tegevuse eest said teiste seas märgi kaks head sõpra: Uku Freiberg ja Hades Prans, kes on läbi ja lõhki Karula rahvuspargiga seotud: nad teavad iga rada ja kuplit rahvuspargis.

Poisid on osalenud kõigil Karula noorte looduskaitsjate seminaridel ja suvistel kursustel 2014. aastast, mil see kursus rahvuspargis algas. Nüüd on noormehed juba innustajad, tegevuste eestvedajad ja inspireerivad eeskujud noorematele. Freibergoma lõõtsamänguga ja Prans hommikuste torupilliäratustega seovad looduskaitse kultuuripärandiga, lisades laagritele kohaliku pärandi hõngu.

2017. aastal taastati sõprade eestvedamisel Karula rahvuspargis Peräjärve kandis metsavenna punker, mis ühtlasi oli ka poiste uurimistöö objekt. Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel «Sada aastat Eesti riiki» saavutasid Uku ja Hades oma uurimusega põhikooli loovtööde kategoorias teise koha. Samuti tutvustas Uku uurimust 2017. aastal Eesti-Läti ajalookonverentsil «Varjatud ja avalik kultuuripärand Valgas/Valkas ja lähikonnas». Uku ja Hades on alati hakkamas, kui on vaja käed külge lüüa looduskaitseliste tööde tegemisel ̶ ühtmoodi rassivad nad nii vereva lemmmaltsa rohimisel kui must-toonekure toitumisala puhastamiseks võsa kokku tassimisel.

Märgi sai ka 19-aastane üliõpilane Jan Erik Konksi, keda ministeerium tunnustab suure loodushuvi ning heade saavutuste eest loodusfoto konkurssidel.

Konksi on loodussõber ja loodusfotograaf Võrumaalt, kes pildistamisega tegelenud 7. eluaastast, kuid looduses rändama hakkas juba esimestest eluaastatest alates. Ta on aastaid edukalt esinenud fotokonkursil «Looduse Aasta Foto», samuti ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusel ning eri viktoriinidel. Gümnaasiumi loovtööks koostas ta näituse öistest Võrumaa tippudest. Nende seas olid muu hulgas Suur Munamägi ja Tamme-Lauri tamm, aga veel mitu väärikat Võrumaa loodusobjektid.

Samuti sai märgi Mõnistest pärit Anu Kängsep. Teda tunnustatakse suure loodushuvi ning loodushoiualase tegevuse eest, eriti orhideede uurimisel ja kaitsmisel.

Anu on 11. klassi neiu, kes oma elu pühendanud Eesti orhideede uurimisele ja hoidmisele. Oma kodumaja ümbruses on Anul kõigi käpaliste ümber pandud tokid, et neid kogemata ära ei niidetaks. Gümnaasiumis koostas Anu koolitööna «Eesti orhideede lihtsustatud välimääraja». Oma naabriga koos on Anu hoolitsenud Eesti Lõunatipu loodusradade ja infosiltide korrashoiu eest. Anu on korrastanud ka sealsete loodusradade ning puhkemajakese ümbrust nii talgutel kui ka oma vabal ajal.

Tagasi üles