Maarius Suviste: kaks ummikut

Maarius Suviste.

FOTO: Arvo Meeks

Elu pakub ikka äraspidiseid kogemusi ja tõlgendusi. Kuulad hommikul raadiot ning püüad mõista, mis toimub. Raadio-hääl teatab hasartselt järjekindla entusiasmiga: ummikud sellel tänaval ja tollel teelõigul ning ettevaatust, autojuhid: ummikud võivad tekkida ka seal, kuna väike teelõiguke keset linna on remondis. Õhtul stsenaarium kordub, kui raadiost saab sama järjekindlalt ummikutest teada.

Jutt siis liiklusvoo uudistest Tallinnast. Loomulikult kohalikele väga oluline info, siit kandist vaadates aga püüad mõista, millised mured kusagil kaugel asuvatel ääremaainimestel on.

Kuulad ja mõtled... ning justkui itsitad: mida te ronite siis kõik pealinna ja selle ümbrusse, kui suurem osa päevast tuleb ummikutes istuda! Nüüd on hilja kurta. Tehke selle asemel midagi päriselt, elage päriselu.

Kui seal nii halb on, tulge ära! Tulge maale, päriselu juurde, kus kohaliku ummiku mõõdu annab välja see, kui kaks autot üksteise taga seistes ootavad kümmekond sekundit vasakpöörde sooritamise võimalust. Või see, kui ühe harva valgusfoori taga ootab rohelist tuld kolm autot üksteise taga korraga. On ju naljanumber?!

On aeg tegutseda, mitte jutuvada propageerida.

Justkui naljanumber on ka see, et järjekordne riigihalduse minister (varem tuntud kui regionaalminister) tuli taas välja intellektuaalselt huvitava ideega: pöörame tähelepanu Kagu-Eestile. Seekord siis jutt sellest, et lausa suvel ja sügisel olla kõigi tähelepanu siinsel kandil, kui valitsuse esindaja väljastatud teateid uskuda. Aga mis saab edaspidi, selle kohta jäetakse targu ütlemata. Sest eks ole seda ennegi juhtunud: räägivad, arutavad küll, aga et suurte tegudeni ja reaalselt käega katsutava tulemuseni jõuda – see on juba teine teema.

Kui räägitakse aastast aastasse, kümnendist kümnendisse, et Kagu-Eestile on vaja tähelepanu pöörata, siis see on ju selge pilt, et rääkimisest ja tähelepanu pööramisest tolku ei ole olnud. On aeg tegutseda, mitte jutuvada propageerida.

Enne riigikogu valimisi käidi siin kandis hordide kaupa kohalike meelt lahutamas ja lubadusi jagamas. Millal nüüd viimati haruldusi näha oli? On ju küll ette nähtud riigikogutööst vabu aegasid, mis justkui kirjade järgi peaksid olema selleks, et piirkonnas valijatega kohtuda. Kohtumine kohtumiseks, aga tegusid on vaja.

Küllap enne järgmisi valimisi läheb siin kandis jälle tihedamaks liikluseks lahti, loodetavasti mitte nii hullusti kui pealinnas. Seni aga pöörame tähelepanu... Eks see ka üks omamoodi ummikus istumine ole.

Tagasi üles