Maarja Kristjan: sõda sigade Aafrika katkuga ei saa veel päris võidetuks lugeda

Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristjan  

FOTO: Silver Raidla/Vta

Esimest korda diagnoositi Eestis sigade Aafrika katk metssigadel Valgamaal Hummulis 8. septembril 2014. aastal. Sellest hetkest algas haiguse levik metssigade populatsioonis Lõuna-Eestist üle kogu Eesti. Tänaseks on haigusest teadaolevalt puutumata vaid Hiiumaa metssead. 2015. aasta juulis sai kinnituse esimene katku juhtum kodusigadel. Aastatel 2015–2017 diagnoositi sigade Aafrika katk kokku 27 koduseafarmis. Viimane sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel oli 2017. aasta septembris.

Katk levis Eestisse tõenäoliselt Lätist, kuhu see oli kandunud Valgevenest. Haigus levib looduses peamiselt metssigade otsese kontakti teel loomalt loomale ning seetõttu on katku levik suhteliselt aeglane. Kiire leviku põhjustaja võib olla inimene, kes vale käitumisega võib katku levitada lühikese aja jooksul pikkade vahemaade taha. Nõnda on katk kandunud arvatavalt näiteks Belgia metssigade populatsiooni, samal ajal kui neile lähimad tõvekolded on Ungaris ja Kesk-Poolas.

Haigus võib levida nakatunud sealiha või lihasaaduste abil, samuti haigustekitajatega saastunud sööda, transpordivahendite ja loomapidamisinventariga. Seetõttu on väga oluline inimeste teadlikkus sellest, milliseid toiduained võib reisides kaasa võtta ja milliseid mitte. Vajalik info on leitav maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Sigade Aafrika katku tõrjeabinõud on suunatud eelkõige taudi leviku ohjamisele metssigade populatsioonis ning sellele, et haigus koduseafarmidesse ei jõuaks. Nakatunud loomade ravi on keelatud põhjusel, et nad võivad haigust edasi levitada ning olla ka haigusetekitaja kandjad. Et sigade Aafrika katku leviku ohtu metsast farmi ennetada, on rakendatud seafarmides ranged bio-ohutuse meetmed, mida tuleb seapidajatel järgida. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib regulaarselt kõiki seakasvatuse ettevõtteid ja väikemajapidamisi ning bioohutuse nõuete järgimisele pööratakse väga suurt tähelepanu.

Väga oluline on inimeste teadlikkus sellest, milliseid toiduained võib reisides kaasa võtta ja milliseid mitte.

Metssigade populatsiooni järjepideva vähendamise tulemusel on sigade Aafrika katku levik nüüdseks pidurdunud. Viie aastaga on ära tehtud suur töö, mille tagajärjel on ka haiguse leviku risk farmidesse vähenenud. Tegemist on keskkonnaameti, Eesti jahimeeste seltsi ning veterinaar- ja toiduameti koostöö tulemiga. Suure panuse katku pidurdamisele on andnud jahimehed, kes on metssigade arvukust oluliselt vähendanud. Kui 2014. aastal oli meie metsades umbes 35 000 metssiga, siis tänaseks on nende hulk vähenenud ligi 5600 isendini.

Veterinaar- ja toiduamet teeb pidevat seiret nii mets- kui ka kodusigade hulgas, et saada andmeid haiguse olukorra kohta. 2018. aasta oli eelnevatest aastatest erinev selle poolest, et peamiselt leiti sigade Aafrika katku antikehadega metssigu (viirusega kokku puutunud loomad) ja viirust tuvastati oluliselt vähem kui varasematel aastatel. 2018. aasta aprillist detsembrini leiti katkuviirust vaid üheksal uuritud metsseal, neist kaks pärinesid Harjumaalt, kaks Läänemaalt, üks Põlvamaalt ning neli Ida-Virumaalt.

Tänavu on mai keskpaigani leitud ainult kuus sigade Aafrika katku viirust kandvat metssiga, neli neist jaanuaris Ida-Virumaalt ja üks Saaremaalt ning üks veebruaris Läänemaalt. Epideemia senist kulgu silmas pidades võib selle põhjal järeldada, et katkuviiruse aktiivne ringlus Eesti metssigade hulgas on taandunud ning seetõttu leitaksegi vaid üksikuid viirust kandvaid loomi.

Siiski ei ole selge, mis on selliste üksikute haigete loomade nakkusallikas: kas keskkonnas pikka aega säilinud viirus; loomad, kes on võimelised viirust kandma, või hoopis piirkonda toodud uus nakkusallikas. Seda viimast on põhjust kahtlustada Ida-Virumaal lühikese aja jooksul üsna piiritletud alal leitud metssigade puhul. Need üksikud viiruspositiivsed leiud näitavad, et on endiselt piirkondi, kus haigus siiski ringleb.

On väga tähtis, et inimesed teavitaksid veterinaar- ja toiduametit surnuna leitud metssigadest ning järgiksid bioohutuse nõudeid seafarmides.

15. mai seisuga on kokku uuritud 2471 kodusiga ning 2256 metssiga. Uuritud katkuproovidest on tänavu positiivsed olnud 0,7–2,6 protsenti. Aastatel 2014–2017 oli see protsent 8–10 vahel. Seega on viirusekandjaid palju vähem ja katkuviiruse ringlus metssigade populatsioonis alanenud.

Haiguse taandumisest hoolimata näitavad üksikud viirusekandjate leiud maakondades, kus pikalt pole viiruse ringlust esinenud, et oht uue nakkuse ilmumiseks pole kusagile kadunud. Seepärast on eriti oluline surnuna leitud või mingil põhjusel hukatud metssigade uurimine sigade Aafrika katku suhtes. Just neid loomi uurides on võimalik avastada varakult viiruse uus ringlus piirkonnas ning operatiivselt tegutseda, vältimaks selle laialdast levikut ning ohtu selle jõudmiseks kodusigade farmidesse.

Lõuna-Eestis – Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal – oli tänavu 23. maiks kokku leitud 15 sigade Aafrika katkuga kokku puutunud metssiga. Eelmise aasta viimase kolme kuu jooksul oli neid Lõuna-Eestis viis. Kõik nimetatud leiud olid antikeha-positiivsed, mis tähendab, et viirust ei ole mainitud piirkonnas päris pika aja jooksul leitud. Viimane haige loom piirkonnas leiti 2018. aasta juulis Põlvamaalt.

Kõigest eelnevast olenemata ei tohi ära unustada, et haigus ringleb teataval määral endiselt metssigade hulgas ning võib olla ohuks kodusigadele. Seetõttu on väga oluline, et inimesed teavitaksid veterinaar- ja toiduametit surnuna leitud metssigadest, järgiksid bio-ohutuse nõudeid seafarmides ning oleksid teadlikud teistesse riikidesse reisides.

Tagasi üles