Omavalitsused valmistuvad testima teenusemudelit, mis tagab erivajadusega lastele kiirema abi

Selgunud on kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kes asuvad erivajadusega laste abistamisel katsetama uut hindamise ja toe korraldamist. Fotol logopeedi kabinet. Foto: Sille Annuk / Postimees

Selgunud on kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kes asuvad erivajadusega laste abistamisel katsetama uut hindamise ja toe korraldamist. Uue teenusemudeli eesmärk on saavutada olukord, kus laps ja tema pere saavad kiiremini ja mugavamalt vajalikku tuge.

Uues mudelis kaovad dubleerivad hindamised ning last hindab ühe asutuse spetsialist, kes arutab lapse vajadused teiste valdkondade spetsialistidega läbi. „Hetkel teeb iga asutus oma hindamise üksi ja infot eriti teistega ei jaga. Seetõttu peab laps käima sageli mitu korda erinevates asutustes hindamisel, näiteks logopeedi juures. See on nii lapsele ja tema perele kui ka riigile raha- ja ajakulu,“ seletas sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse arendusspetsialist Alice Juurik.

Eri valdkondade teenuseid integreerides tagatakse olukord, kus last ja peret vaadeldakse tervikuna. Abi korraldatakse eri valdkondade spetsialistide koostöös lapse igapäevases keskkonnas. „Töökorralduse mudeleid testides on toe tagamisel keskne roll kohalikul omavalitsusel. Kohaliku omavalitsuse töötaja täidab juhtumikorraldaja rolli, kes koordineerib vajaduste hindamise protsesse, on kõigi osapoolte vahel kontaktiks, korraldab vahehindamisi jne,“ täpsustas Juurik.

Evi Vilgats nõustamis- ja koolituskeskusest Papaver loodab oma meeskonnaga, et uus teenusemudel vähendab bürokraatiat ja lapsed pääsevad edaspidi kiiremini teenusele: „Tahame inimest hoida ning talle teenust osutada. Praegu jõuab inimene teenusele sageli solgutatuna ja segaduses, mitmete taotluste ja hindamiste täitmisest väsinuna. Seetõttu kulub usalduse ja kontakti loomisele rohkem aega. Soovime, et ta siseneks teenusele ühest uksest ning täidaks dokumendid ära üks kord ja ühes kohas. Ka teenuseosutajatel on hetkel liiga palju bürokraatiat, kuigi tegelikult tahame lihtsalt pühenduda inimestele.“

Konkurss kuulutati välja tänavu märtsis. Uut teenusemudelit hakkavad piloteerima järgmised omavalitsused ning nende tervishoiu- ja rehabilitatsioonivaldkonna koostööpartnerid: Saaremaa vallavalitsus (partnerid Kallemäe kool, SA Kuressaare haigla, Kuressaare perekodu), Võru ja Kambja vallavalitsused (partnerid OÜ Varajase kaasamise keskus, SA Tartu ülikooli kliinikum, Dr Aune OÜ), Kuusalu vallavalitsus (partnerid MTÜ Papaver, OÜ Kuusalu tervisekeskus), Tartu linnavalitsus (partnerid SA Agrenska fond,  SA Tartu ülikooli kliinikum), Haapsalu linnavalitsus (partnerid MTÜ Papaver, TÜ Haapsalu perearst Helle Saarsoo), Rakvere vallavalitsus (partnerid MTÜ Lumi teraapia, Sõmeru perearstikeskus, Sõmeru lasteaed, OÜ Rakvere laste tervisekeskus), Väike-Maarja vallavalitsus (partnerid MTÜ Virumaa tugiteenused). Kohalikele omavalitustele on toeks piirkondlikud Rajaleidja keskused.